Harri Rent

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Harri Rent (9. jaanuar 1924 Paldiskis13. aprill 2010 Tallinnas) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant), üks Eesti Kaitseväe taastajatest.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Rent õppis aastatel 1938–1941 Tallinna Poeglaste Kaubanduskeskkoolis ja 1941–1943 Tallinna Tehnikumis ehitust.

Eesti Leegioniga liitus ta 1943. aastal ning lõpetas Poolas allohvitserikursuse unterscharführer'i (nooremseersandi) auastmes. Samal aastal suunati ta teenistusse III Eesti SS-vabatahtlike brigaadi ning jõudis Neveli rindele. 1944. aastal saadeti Harri Rent 20. Relvagrenaderide SS-diviisi koosseisus Narva rindele. 24. veebruaril Riigikülas vaenlase sillapea hävitamises osalemise eest teenis ta välja II klassi Raudristi. 4. märtsil toimunud Vepsküla lahingus sai Harri Rent haavata ning talle anti I klassi Raudrist ja pronksist haavatumärk. Sügisel saadeti ta Tšehhimaale Soomusgrenaderide kooli Kienschlagis, mille lõpetas 1945. aasta kevadel, olles ülendatud standartenoberjunker'iks (lipnikuks). Ta suunati tagasi teenistusse 20. diviisi, mis asus Ülem-Sileesias ning ülendati 46. rügemendi II pataljoni 7. kompanii ülemana untersturmführer'iks (leitnandiks). Pärast sõjategevuse lõppu sattus Harri Rent 9. mail "Tšehhi põrgusse" ning sealt pääsenult Saksamaal Punaarmee kätte sõjavangi. Ta oli end üles andnud sakslasena ning tal tuli Poola vangilaagri kivisöekaevanduses töötada 1950. aastani. Pärast reetmist saadeti Harri Rent Nõukogude Liitu Grodno vangilaagrisse. Ta vabanes 1951. aasta talvel ning tuli Tallinna.

Aastatel 19511957 töötas Harri Rent Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus. 19571989 töötas Harri Rent Tallinna Taksopargis ja oli seejärel mõned aastad pensionil.

1991. aastal astus Harri Rent Eesti Piirivalve teenistusse ja läks sealt 1992. aastal Eesti Kaitseväe teenistusse, töötades algul riigikaitse osakonnas Tallinnas. 1993. aastal sai ta Eesti Kaitseväe leitnandi auastme. 1994. aastal anti Harri Rendile kapteni auaste ning ta määrati teenistusse Kaitsevägede Peastaabi pressiosakonda, mille ülemana oli ta ühtlasi Sõdurilehe loojaks. Majori auaste anti Harri Rendile 1995. aastal ning kolonelleitnandi auaste 1996. aastal. 1996. aastal lahkus kolonelleitnant Harri Rent omal soovil teenistusest ning kirjutas seejärel populaarse mälestusteraamatu "Ma jäin ellu" (tõlgitud ka saksa ja soome keelde). 1997. aastal astus kolonelleitnant Harri Rent taas tegevteenistusse ning teenis kuni 1999. aastani Kaitsejõudude Peastaabi operatiivosakonnas. 1997. aastal autasustati kolonelleitnant Harri Renti Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.

Kolonelleitnant Harri Rent oli ka Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige ning Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühenduse esimene esimees.

Harri Rent maeti 17. aprillil 2010 Tallinna Metsakalmistule, Alfons Rebase kõrvale.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Harri Rent oli abielus (aastast 1952). Ta oli kahe poja isa. Vanem poeg Jüri Rent oli dirigent. Lisaks oli Harri Rent nelja lapse vanaisa.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Harri Rent "Ma jäin ellu : mälestuskilde sõjast ja vangilaagritest". Ortwil 1997. ISBN 9985903595

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]