Haridusuuringud

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Haridusuuringud on haridust ja selle põhiprotsesse nagu õppimist ja õpetamist käsitlevad uuringud. Haridusuuringuid viiakse läbi erinevate sotsiaalteaduslike ja humanitaarteaduslike distsipliinide raames.

Valdkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusuuringuid viivad läbi ülikoolid ja muud hariduse valdkonnas tegutsevad asutused. Haridus- ja kasvatusteadustes korraldavad õpet ülikoolid:

Lisaks on uuringuid ja analüüse tellinud ja/või läbiviinud mitmed asutused, kes hariduse valdkonnas tegutsevad ja kelle kodulehtedel on uuringute kokkuvõtted ka esitatud:

Haridusuuringute tulemuste tutvustatakse haridusvaldkonna ajalehtedes ja -kirjades, millest pikaajalisem on Õpetajate Leht (ilmunud alates 1930, perioodil). Perioodil 1940 – 2012 ilmus ajakiri "Haridus". Alates 2013. ilmuv "Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education" on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses.

Uurimisteemad[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusuuringutes aktuaalsetest uurimisteemadest saab ülevaade tuginedes perioodil 2015 – 2020 Eesti elukestva õppe strateegia prioriteetidele, milleks on

  1. Muutunud õpikäsitus.
  2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid.
  3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus.
  4. Digipööre elukestvas õppes.
  5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

Aktuaalsetele teemadele osutavad ka Eesti Haridusteaduste Ajakirjas perioodil 2013 – 2017 käsitletud eriteemad, milleks on:

  • Loodusteaduslik haridus ja nutikad tehnoloogiad
  • Erivajadused ja käitumisprobleemid
  • Digikultuur haridusruumis
  • Haridussüsteemid ja haridusjuhtimine
  • Õpetajate uskumused ja tegevusted ning õpilaste areng
  • Õpetajakoolitus ja kõrgkoolipedagoogika

Haridusuuringuid on läbi viinud näiteks Mati Heidmets, Ellu Saar, Marge Unt, Eve Kikas, Aaro Toomela, Edgar Krull, Margus Pedaste, Katrin Poom-Valickis, Eve Eisenschmidt, Paul Kenkmann, Mikk Titma jt.

Rahvusvahelistes uuringutes osalemine[muuda | muuda lähteteksti]

PISA rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm.

TALIS on rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta OECD riikides.

PIAAC on rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuring. Testi on välja töötanud  Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koos USA suure testimiskeskusega Educational Testing Service (ETS). Eestis viis PIAAC uuringut läbi ning samuti korraldab "Haridus ja oskused" testi rakendamist Haridus- ja Teadusministeerium

TIMSS on rahvusvaheline matemaatika ja loodusainete võrdlusuuring, mis annab riikidele võimaluse mõõta õpilaste õpitulemuslikkust nimetatud ainetes ning jälgida arenguid. TIMSS on Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni projekt, mis viidi Eestis läbi 2003. aastal.

APIKS on laiapõhjaline Eesti kõrgkoolide ning teadusarendusasutuste akadeemilist personali  hõlmav küsitlus, mis keskendub töötajate rahulolule, töökeskkonna tingimustele ning akadeemilise töö olemusele ning muutustele. Uuringut teostavad Tartu Ülikool ja Mõttekoda Praxis, eksperdina on kaasatud Leideni Ülikoolist Maarja Beerkens. Eesti uuring haakub rahvusvahelise "Academic Profession in Knowledge-based Society" (APIKS) uuringuga, mis võimaldab iseloomustada Eesti teaduskeskkonda rahvusvahelisel taustal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kuurme, T. 2013. Kasvatusteaduslikud paradigmad. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim). Eesti Keele Sihtasutus
  2. Mikser, R. (2013b) Haridussotsioloogia. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim) Eesti Keele Sihtasutus.
  3. Mikser, R. (2013a) Haridusfilosoofia. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim) Eesti Keele Sihtasutus.
  4. Luik, P. (2013) Haridustehnoloogia. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim) Eesti Keele Sihtasutus.
  5. Krull, E. (2013) Pedagoogiline psühholoogia. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim) Eesti Keele Sihtasutus.
  6. Papp, Ü. (2013) Soouuringud kasvatus- ja haridusvaldkonnas. Haridusleksikon. Mikser, R. (Toim) Eesti Keele Sihtasutus.
  7. SA Praxis. "Mõttekoda". Vaadatud 06.06.2018.