Turna mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Turna mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 18

Turna mõis (saksa keeles Turneshof, läti keeles Turnas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi paikneb Lätis Valka piirkonnas Härgmäe vallas Turna asulas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sealsed valdused olid varem osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. Pärast mõisate reduktsiooni läksid need valdused Rootsi riigile, ent hiljem taastati Barrede õigused sellele alale ja lään jagati eelmise omaniku Anton de la Barre poegade vahel. Robert Friedrich de la Barrel oli kolm tütart, kelle vahel tema pärandiosa jagunes. Neist vanim, Renata Johanna, oli aiellunud Carl Johann von Wrangeliga. Tema valdusesse läkski Turna mõis. Hiljem päris mõisa tema poeg Carl Johann Wilhelm Wrangel, aastal 1818 aga Anton von Wrangel.[1]

Aastal 1841 kirjutas Anton Turna oma tütre Margaretha Maria Johanna nimele. Too suri aastal 1877 ja mõis läks tema laste valdusesse. Pärandi jagamisel ostis siis Theodor Wrangel mõisa 50 000 rubla eest teistelt pärijatelt välja.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 7/8 adramaad, sellele allus 247 mees- ja 264 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Veckārķi ja Jaunkārķi mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 7 ja 7/8 adramaad, aastal 1823 aga 7 ja 3/5 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 8 ja 78/80, lisaks allus mõisale 9 ja 54/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 5/8 adramaad, sellele allus 225 mees- ja 231 naishinge.[6] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Veckārķi ja Jaunkārķi mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus 8 ja 5/8 adramaad, aastal 1823 aga 7 ja 1/8 adramaad.[7] Ka aastal 1832 oli mõisal adramaid sama palju, aastal 1881 oli neid aga 4 ja 38/80, lisaks allus mõisale 9 ja 13/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[8]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa koosseisus oli kaks karjamõisa: Muischneek ja Silamuiža (Heideberg).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 291
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 355-356.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.
  6. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 272.
  7. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
  8. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.