Annase mõis

Annase mõis, ka Jaunāmuiža mõis (saksa keeles Ermes-Neuhof, varem Niehoff ja Peddeln-Neuhof, läti keeles Jaunāmuiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Härgmäe kihelkonnas. Mõisasüda jääb tänapäevase haldusjaotuse kohaselt Valka piirkonda Valka valda Pedele külla.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

De la Barred ja Ungern-Sternbergid[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema Annase mõisa maad olid algul osa Härgmäe ordulinnuse linnuseläänist. 1625. aasta 10. septembril annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf kogu valduse kindralmajor Wilhelm de la Barrele (suri 1650), kes pärandas selle oma pojale major Antonius (Anton) de la Barrele (suri 1711). Viimaselt võeti Härgmäe 1695. aastal reduktsiooniga riigile tagasi. XVIII sajandi alguseks oli Annasesse tekkinud karjamõis. Aastal 1722 restitueeriti Barredele nende valdused ja jagati peagi majori poegade vahel ära. Peamõis Härgmäe koos Annase (Neuhof), Pedele (Peddeln) ja Helme linnuseläänis asuva Hoomuli (Homeln) mõisakohtadega sai omale ooberst ja Liivimaa maanõunik Wilhelm Friedrich de la Barre (1680−1753). Pärast tema surma pärisid need neli mõisa tema kaks tütart, kes olid abielus Ungern-Sternbergidega ja tõid need valdused sellesse suguvõsasse kaasa. Vabahärra Hans Conrad Friedrich von Ungern-Sternberg, kes oli Hoomuli mõisa müünud 1808. aastal, pantis Annasi ja Pedele mõisa ära 1818. aastal. Mõlemal mõisal olid ühised omanikud XIX sajandi lõpuni.

Annase mõis 1818−1920[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlema mõisa pandivaldajaks sai Valga kaupmees Johann Diedrich Horn (u 1775−1862), kes need juba kolme aasta pärast Otto Ernst Eduard von Maydellile (1790−1862) loovutas. Viimane sai need samal aastal pärusomandiks ja pantis mõlemad mõisad 1827. aastal Gustav Christoph Eduard von Richterile (1790−1847), kes loovutas need 1834. aastal Friedrich Wilhelm von Grochowskile; 1839. aastal muudeti pandileping ostumüügilepinguks. 1850. aastal ostis mõisad temalt August Robert von Voigt (1826−1894). Alates aastast 1905 oli Annase mõisnikuks Kuramaalt pärit Johann Thalberg (1844−?).

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal kolm adramaad, sellele allus 26 mees- ja 46 naishinge.^[1] Aastal 1734 oli mõisa suurus (koos Härgmäe, Hoomuli ja Pedele mõisaga) 22 ja 7/8 adramaad. Aastal 1758 oli mõisa suurus kolm adramaad, aastal 1823 aga 1 ja 1/2 adramaad.^[2] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 1 ja 1/3, aastal 1881 oli neid aga kaks, lisaks allus mõisale 1 ja 41/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.^[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.
↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885.

[1] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 271.

[2] Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 288.

[3] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 352.

[1]

[2]

[3]