Gutensteini Alpid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2023) |
| Gutensteini Alpid | |
|---|---|
 Reisalpe (kõrgeim mägi Gutensteini Alpides) vaadatuna Türnitzer Högerilt edelasuunas | |
| Kõrgus | 1399 m |
| Asukoht | Alam-Austria (Austria) |
| Ahelik, mäestik | Põhja-Lubjakivialpid |
| Koordinaadid | 47° 57′ 0″ N, 15° 39′ 0″ E |
  | |
Gutensteini Alpid (saksa: Gutensteiner Alpen) on mäestik Kesk-Euroopas Ida-Alpides ja Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolseim osa, mille kõrgus ulatub üle 1000 m.
Topograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Gutensteini Alpe eraldavad põhjas Wienerwaldist Gölseni ja Triestingi orud. Idas laskuvad nad Viini nõkku. Nende piiri lõunasasuva Rax-Schneebergi rühmaga moodustab Sierningbachi org Ternitzi ja Puchberg am Schneebergi vahel, sadul Mamauwiese lähedal ning Voisbachi ja Schwarza orud. Läänes, alates Seebachi ojast Sankt Aegyd am Neuwalde lähedal, kulgeb piir Türnitzi Alpidega piki Unrecht Traisenit ja Traisenit.
Gutensteini Alpide kõrgeimad kõrgused läänest itta on:
- Kloster-Hinteralpe (1311 m) ja Muckenkogel (1248 m)
- Reisalpe (1399 m) ja Hochstaff (1305 m)
- Handlesberg (1370 m) Schwarzau im Gebirge lähedal
- Jochart (1266 m)
- Unterberg (1342 m)
- Katharinenschlag (1222 m) ja Schober (1213 m) Dürre Wandil
- Plackles (1132 m) Hohe Wandil
Ebenwaldi lähedal Kleinzelli vallas asub Alpide põhjapoolseim tuhandeline: Sengenebenberg (1104 m).
Gutensteini Alpide idaosa poolitab Piestingi jõe org. Teised olulised jõed on Traisen mäestikust läänes, Gölsen ja Triesting põhjas ning Schwarza lõunas.
Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Suurem osa Gutensteini Alpidest koosneb Ida-Alpide kihistu (Decke) lubjakividest, eriti gutensteini lubjakivist ning alam- ja kesk-triiase dolokivist. Need suhteliselt jämedateralised kivimid viitavad peaaegu alati olulisele kihistumisele (Bankung) ja mitmetele värvilistele kihtidele. Kagus ja loodes leidub kriidiajast pärit konglomeraatkivimit.
Lubjakivikaljus leidub arvukalt koopaid. Neist Ükssarvikukoobas Dreistettenis ja Eisensteini koobas Brunn an der Schneebergbahnis on näitusekoopad, mis on avalikkusele juurdepääsetavad.
Gutensteini dolokivi on oma nime saanud esinemise järgi selles piirkonnas. See võib olla peeneteraline ja jämedateraline ning sisaldada räni- või argilliitseid komponente. Hallikas kuni pruun, tavaliselt kihiline sete tekkis triiase laguunides ja on seotud bunti dolokiviga. Selle väga varieeruvad vormid on levinud läänes kuni Dachsteini mägedeni.
Maastik ja asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Peale Piestingi oru (Gutensteini, Pernitzi, Markt Piestingi vallad) ja Puchbergi nõo on tihedalt asustatud ainult Gutensteini Alpide servaorud ja idaserva tasandikud. Olulised kohad põhjas on Traisen, Hainfeld ja Berndorf, idas Wöllersdorf, Neunkirchen ja Ternitz ning läänes Sankt Aegyd am Neuwalde ja Lilienfeld.
Suurem osa Gutensteini Alpidest on kaetud tiheda metsaga ja seda kasutatakse metsanduses. Kõrgematel kohtadel domineerivad kuusk ja lehis. Madalamal on domineeriv liik pöök, koos männiga kuivematel aladel. Lilienfeldi ringkonnas, mis hõlmab Gutensteini Alpide loodeosa, on Austria kõigist piirkondadest suurim metsade osakaal.
Turism[muuda | muuda lähteteksti]
Gutensteini Alpid on Viini, Wiener Neustadti ja Sankt Pölteni linnapiirkondade elanike jaoks oluline puhkeala. Eelkõige on idas asuvale Hohe Wandile juurdepääs erinevaid radu ja tõuse pidi ning seal on arvukalt mägikõrtse ja -hütte. Eriti populaarsed on Myra kosk ja Steinwandklammi kuristik (Pernitzi ja Furthi vahel). Lilienfeldi lähedal Muckenkogeli piirkonnas ja Unterbergi kaguosas on suusanõlvad.