Gustav Johan von Tunderfelt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Gustav Johan von Tunderfelt (ka Tunderfeld, Tunderfeldt; kuni 1678 Gustav Johan de Rodes; 7. veebruar 1656 Moskvarootsi 28. veebruar / vkj 27. veebruar / ukj 10. märts 1710 Helsingborg), Rootsi sõjaväelane.

24. juunil 1678 sai ta Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1680 Tunderfelt nime all Rootsi rüütelkonda aadlisuguvõsana Nr.933.[1]

27. jaanuaril 1681 sai temast ooberst Rembert von Funcken juhitud Narva garnisonirügemendi lipnik. Põhjasõja ajal 6. detsembril 1700 sai temast ooberstleitnant Ingerimaa ja Liivimaa vägede ülemjuhataja Otto Wellingki rügemendis ja 26. veebruaril 1710 Västmanlandi rügemendi ooberst.

Ta hukkus Rootsi ja Taani vahel Skånelandi pärast toimunud Helsingborgi lahingus, kus tema rügement võitles Magnus Stenbocki alluvuses.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Gustaf Johan de Rodes (Rode, Rhodes, Rodis) sündis Moskvas Rootsi komissariks ja Ambla kihelkonnas Jootme mõisaomanikuks olnud Johan de Rodesi (surnud 1655)[2][3] ja tema teise abikaasa Medea Koch[en]i (maetud 1704 Tallinnas) pojana. Tema isa esimene abikaasa maeti 1651 Tallinna Niguliste kirikusse.

Ta oli abielus Lucia Sophia Tunderfeltiga (1669–1716), kes oli Narva raehärra, bürgermeistri (1676) ja kaupmehe Jürgen Tunderi (1678. aastast Jürgen Tunderfelt, maetud 1688) ja tema esimese abikaasa Maria Poppelmani tütar. (Abikaasa isa Jürgen Tunderfelt abiellus 1677 Gustav Johani lesestunud emaga.) Abielust sündis 5 tütart ja 3 poega:[4]

Kaugemad sugulased[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli vanaisaks Württembergi õuemarssal vabahärrale Karl Rhodis von Thunderfeldtile (1746–1802), kes oli abielus Alexander von Benckendorffi ema õe vabapreili Therese Wilhelmine Henriette Schilling von Canstadtiga (1745–1795), ning vanavanaisaks Württembergi krahvinnale Wilhelmine von Tunderfeldile (1777–1822)[5], kes oli Württembergi hertsogi Friedrich Eugeni poja, Württembergi printsi Wilhelm Friedrich Philipp von Württembergi (1761–1830; de) abikaasa, Venemaa keisri Paul I teise abikaasa Württembergi printsessi Sophie Dorothee Auguste Louise ehk Maria Fjodorovna (1759–1828) vennanaine, Raikküla mõisa omaniku ja Oldenburgi suurhertsogi Peter Friedrich Ludwigi abikaasa vennanaine, Koluvere linnuses surnud Württembergi printsessi Auguste Karoline abikaasa vennanaine ning Urachi hertsogite esivanem, sealhulgas Leedu kuninga Mindaugas II vanaema.[6] [7][8]

Harjumaal kuulus Tallinna bürgermeister Heinrich von Tunderfeldtile (ka Henrik Tunder või Tunderfelt; surnud 1675) Lümandu mõis.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk. 690–691 (Nr.933 – c)
  2. Большая Советская Энциклопедия: Родес, Иоганн де
  3. Jarmo Kotilaine: Russia's foreign trade and economic expansion in the seventeenth century 2005 Lk.327 ISBN 900413896X
  4. Snappertuna fornminnesförening: Söderby mõis, Snappertunas, Uusimaal
  5. Almanach de Gotha, 1874, lk.87
  6. http://www.urach.de/html/ahnenliste.htm
  7. http://www.genealogia.fi/genos/5/5_37.htm
  8. Descendants of Friederike, Duchess of Württemberg (1736–1798)
  9. "Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland" Starke. Görlitz. 1930 lk.154 lk.185