Magnus Stenbock

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Krahv Magnus Stenbock

Krahv Magnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik.

Magnus Stenbock sündis Gustaf Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie pojana. Hariduse sai ta Uppsalas ja Pariisis. Otsustanud valida sõjaväelasekarjääri, siirdus ta 1683 Hollandi sõjaväkke. Sealt naastes astus ta Rootsi armeesse.

1687 oli ta Otto Vellingki rügemendis kapten ja 1688 Nils Bielke rügemendis major. Ta teenis Rootsi vägedes Madalmaades ja Reini ääres. Pfalzi pärilussõja ajal näitas ta üles suurt vaprust, eriti 1690 Fleurusi lahingus.

Aastal 1699 tõusis ta oobersti auastmesse ning määrati Kalmari rügemendi pealikuks.

1700 aastal sai temast Dalarna rügemendi ülem. Samal aastal osales ta oma rügemendiga Narva lahingus, kus rootslased saavutasid suure võidu. 1702. aastal võttis ta osa Kliszówi lahingust ning 1703. aastal Pułtuski lahingust.

Aastal 1704 ülendati ta kindralleitnandiks ja 1705 jalaväekindraliks. Samal aastal sai ta ka Skåne kindralkuberneriks. 1710 sai ta riiginõunikuks ja 1712 ülendati feldmarssaliks, maavägede ülemjuhatajaks. Samal aastal vallutas ta 9000 mehega Mecklenburgi ja saavutas hiilgava võidu Gadebuschi lahingus. 6. mail 1713 kapituleerus Tönningi kindlus ja taanlased võtsid Magnus Stenbocki vangi. Teda hoiti Kopenhaagenis Fredrikshavni kindluses, kus ta 1717. aastal suri.

Magnus oli Kiiu ja Kõnnu mõisa omanik Eestimaal ja Vapnö, Kjellstorpi ning Rånäsi mõisa omanik Rootsis.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Krahv Stenbock abiellus 23. märtsil 1690. aastal Eva Magdalena Oxenstiernaga (1671–1722), kes oli aastatel 1662–1666 Liivimaa kuberneriks olnud Rootsi riigitegelase Bengt Gabrielsson Oxenstierna (1623–1702) ja Magdalena Eriksdotter Stenbocki tütar. Abielust sündisid:

Esivanemad[muuda | muuda lähteteksti]

Magnus Stenbocki esivanemad
Krahv
Magnus Stenbock
(1664–1717)
Krahv
Gustaf Otto Stenbock
(1614–1685)
Vabahärra
Gustaf Stenbock
(1575–1629)
Vabahärra
Erik Stenbock
(1538–1602)
Krahvitar
Magdalena Sture
(1539–1610)
Krahvitar
Beata Brahe
(1583–1645)
Krahv
Erik Brahe
(1552–1614)
Braunschweig-Harburgi printsess
Elisabeth

(1553–1618)

Krahvitar
Christina Catharina De la Gardie
(1632–1704)
Krahv
Jakob De la Gardie
(1583–1652)
Vabahärra
Pontus De la Gardie
(1520–1585)
Sofia Gyllenhielm
(1559–1583)
Krahvitar
Ebba Brahe
(1596–1674)
Krahv
Magnus Brahe
(1564–1633)
Vabapreili
Brita Leijonhufvud
(surnud 1611)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.199–200