Lümandu mõis (Hageri)

See artikkel on Hageri kihelkonna Sutlema mõisa kõrvalmõisast; Märjamaa kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata Lümandu mõis (Märjamaa); Urvaste kihelkonna Uue-Antsla karjamõisa kohta vaata Lümandu mõis (Urvaste)

Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) on endine mõis Hageri kihelkonnas. Mõisa keskus asus Lümandu külas, mis jääb praegu Rapla maakonna Kohila valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1706. aastal omandas mõisa Berend Johann Tunderfeldi poja pärijatelt, Stackelbergi Püssi-Pagari perekonnaharust Rootsi sõjaväelane (major) Carl Wilhelm Stackelberg (?–1711 Tobolsk), 1720. aastal Carl Wilhelm Stackelbergi uuesti Eestimaa maanõunik Adam Johann Uexkülliga abiellunud lesk Magdalena Elisabeth (sünd Essen) ja omanikud olid kahasse Adam Johann Uexküll naisega ja võõraspoeg Otto Magnus von Stackelberg. 1785. aastal müüdi kogu mõis brigadier vabahärra Carl Stackelbergile ja järgnevalt olid Lümandu mõisal ühised omanikud Sutlema mõisaga. 1846. aastal päris mõisad oberst Bengt Otto von Stackelberg (surnud 1845) otseste pärijate puudumisel tema venna Peter Gustavi pojad ning nende kokkuleppel sai Lümandu ja Sutlema mõisad Ernst Friedrich Eduard von Stackelberg (surnud 1885). 1883. aastal loovutas Eduard von Stackelberg Lümandu ja Sutlema mõisad oma venna Karl Otto von Stackelbergi pojale, Nikolai von Stackelbergile. 1902. aastal kinkis parun Nikolai von Stackelberg Lümandu ja Sutlema mõisad (1681 tessatiini) oma vennapojale Eduard von Stackelbergile^[1].

Lümandu mõis oli 1785. aastast Sutlema mõisa kõrvalmõis ning esinduslikult polnud mõisakompleks kunagi välja ehitatud. Peale tagasihoidliku peahoone teisi hooneid suurt ei olnudki (nüüdseks on kõik hävinud). Tiigist ja sealsetest allikatest algab Vasalemma jõgi.

20. sajandi teisel kümnendil ostis mõisakoha koolmeister Mihkel Rõuk ja ehitas sinna esimese uhke hoone. Koolmeister Rõuk arendas Lümandu mõisas põllumajandust-aiandust, suurtes köetavates kasvuhoonetes valmisid isegi arbuusid ja melonid^[2].