Lümandu mõis (Hageri)
|
See artikkel on Hageri kihelkonna Sutlema mõisa kõrvalmõisast; Märjamaa kihelkonna rüütlimõisa kohta vaata Lümandu mõis (Märjamaa); Urvaste kihelkonna Uue-Antsla karjamõisa kohta vaata Lümandu mõis (Urvaste) |
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) on endine mõis Hageri kihelkonnas. Mõisa keskus asus Lümandu külas, mis jääb praegu Rapla maakonna Kohila valda.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lümandu mõis oli 1785. aastast Sutlema mõisa kõrvalmõis ning esinduslikult polnud mõisakompleks kunagi välja ehitatud. Peale tagasihoidliku peahoone teisi hooneid suurt ei olnudki (nüüdseks on kõik nüüdseks hävinud). Tiigist ja sealsetest allikatest algab Vasalemma jõgi.
20. sajandi teisel kümnendil ostis mõisakoha koolmeister Mihkel Rõuk ja ehitas sinna esimese uhke hoone. Koolmeister Rõuk arendas Lümandu mõisas põllumajandust-aiandust, suurtes köetavates kasvuhoonetes valmisid isegi arbuusid ja melonid[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Raplamaa kaks Lümandu mõisa sarnanevad vaid nime poolest, Nädaline, nr. 76, 11 juuli 2009
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Hageri
Mõisad: Adila mõis | Angerja mõis | Hageri kirikumõis | Haiba mõis | Kelba mõis | Kirdalu mõis | Kernu mõis | Kohatu mõis | Kohila mõis | Kurtna mõis | Lohu mõis | Lümandu mõis | Mäeküla mõis | Maidla mõis | Ohulepa mõis | Pahkla mõis | Rabivere mõis | Ruila mõis | Salutaguse mõis | Sutlema mõis | Tohisoo mõis | Uuemõisa mõis