Vana-Gulbene mõis

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Gulbene mõis)
"Gulbene mõis" suunab siia. Läti teise mõisa kohta vaata artiklit Jaungulbene mõis.
Vana-Gulbene mõisa peahoone (Valge loss) pärast 1905. aasta põlengut
Vana-Gulbene mõisa Valge loss
Vana-Gulbene mõisa Punane loss pärast 1905. aasta põlengut
Vana-Gulbene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904).Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 55

Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Gulbene piirkonnas Gulbene linna lõunaosas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa territooriumil on vana linnamägi, millel asub Gulbene luteri kirik, mis rajati Kulna piiskopilinnuse asukohale. Selle koha peal on juba ammusest ajast mõis, esimesed ülestähendused mõisast pärinevad 1224. aastast, aga hooned ehitati sinna 1340. aastal. Varajasemate omanike hulka kuuluvad Rootsi kindral Gustaf Horn ja Burchard Christoph von Münnich. 1872. aastast oli Vana-Gulbene Vietinghoffide omand. Mõisast kujunes tähtsam koht 1802. aastal, mil Vana-Gulbene läks von Wolffide perekonna valdusse. Mõisas sündinud Isabella Freiin von Wolff abiellus 1861. aastal krahv Ferdinand von Zeppeliniiga. Wolffid rajasid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul uhke mõisakompleksi, kus toodeti nii õlut, viina kui ka juustu.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisal on kaks härrastemaja. Esimene neist, Sarkanā pils ehk Punane loss, on uusgooti stiilis. Teine ja suurem Rooma villa stiilis häärber kannab nime Balta pils ehk Valge loss, see on ehitatud 1763. aastal. Mõisa juures on ka rohkesti kõrvalhooneid, mis pärinevad samuti 19. sajandi lõpust. Säilinud on näiteks aiamajake, kasvuhooned, juustumeistri töökoda, tallid, maneež. Punases lossis asub Gulbene põhikool, Valge loss on praegu avariilises seisukorras ja kuulub Malta ordule. Mõisas korraldatakse ekskursioone.

Pargi rajasid von Wolffid 1840. ja 1850. aastatel. Pargi suurus oli 500 hektarit. Selles eristatakse eraldi osadena näiteks Rudolfi parki ja Maria parki. Park on vabakujundusega, kasutatud on romantismile omaseid elemente: sildu, tiike, eksootiliste lillede rühmi. Tänapäeval on pargi pindala Gulbene linna kasvu tõttu vähenenud 179 hektarini.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli Vana-Gulbene mõisa ja selle kõrvalmõisate (Litene, Blome, Valme ja Stāmeriena mõisa) kogusuurus 1816. aastal 22 adramaad, neile mõisatele allus kokku 1474 mees- ja 1538 naishinge.[1]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

1816. aastal allus sellele mõisale kaks karjamõisat: Schwellberg ja Luzzemuische.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 279.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]