Mine sisu juurde

Jaungulbene mõis

Allikas: Vikipeedia
Jaungulbene mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 60

Jaungulbene mõis (saksa keeles Neu-Schwanenburg, läti keeles Jaungulbenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas. Praegu asub Lätis Gulbene piirkonnas Jaungulbenes.

Mõis sai alguse aastal 1763 kui Vana-Gulbene mõisa doneerimisel riigile jäänud osa. Aastal 1793 doneeris Katariina II selle riigimõisa Friedrich von Kochile. Aastal 1797 müüs too mõisa 81 000 rubla eest Johann Jacob Igelströmile.[1]

Aastal 1806 päris mõisa Carl von Transehe, kes selle aga aastal 1808 oma vennale pantis (mõis tagastati aastal 1812). Vend Erich Johann sai pärijana taas mõisa kaasomanikuks aastal 1829, ent veel samal aastal ostis Otto von Transehe mõisa 59 000 rubla eest ülejäänud pärijatelt välja. Otto suri aastal 1879, selle pärisid tema lesk Marie ja lapsed, Marie Hertzberg ning Alexandrine, otto ja Paul Transehe. Viimane ostis aastal 1881 mõisa 750 000 rubla eest ülejäänud pärijatelt välja.[2]

Mõisa suurus

[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 1/4 adramaad, sellele allus 529 mees- ja 639 naishinge.[3]

Aastal 1627 oli Jaungulbene mõisa suurus koos Vecgulbene mõisaga kokku 67 ja 1/4 adramaad, sellest 26 ja 1/4 adramaa jagu oli haritavat maad. Aastal 1641 oli mõisadel adramaid 43 ja 1/2. Aastal 1688 kuulus mõisadele adramaid 41 , ent aastal 1734 oli neid 39. Aastal 1758 oli mõisa suurus 7 ja 1/4 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 22 ja 3/4 adramaad.[4] Ka aastal 1832 oli mõisal 22 ja 3/4 adramaad maad, aastal 1881 oli adramaid 33 ja 55/80, lisaks allus mõisale 28 ja 74/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Võõrandamise ajal kuulus mõisale 12 246,28 hektarit maad.

Karjamõisad

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaungulbene mõisale allusid Abrava, Bērziņi, Cīrabirži, Dronenieki, Gulbītise, Jaunase, Līgo, Liedeskalni, Madernieki, Siladzirnavase, Stukmaņi ja Silto karjamõis.

Mõisaansambel

[muuda | muuda lähteteksti]
Jaungulbene mõisa peahoone 2013. aastal

Mõisakompleks rajati 1878. aastal, koos peahoonega püstitati ka kõrvalhooned: tallid, kuurid, sepikoda, aedniku maja, kabel, tuletõrjujate maja ja maneež. Peahoone pärineb 1878. aastast ja on uusgooti stiilis. Pärast võõrandamist asus peahoones sordiaretuskeskus, seejärel põllumajanduskool. Praegu on see kohaliku omavalitsuse valduses.

Park rajati koos mõisa peahoonega. 39 hektari suurune vabakujundusega romantismi põhimõtete järgi rajatud parki ehib obelisk. Tehislikes linnusevaremetes asub nn Velna vārti (Põrguväravad).

Riikliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleks, sealhulgas park, tall (hiljem tuletõrjedepoo), paraadväravad, obelisk, läbikäiguga tootmishoonete kompleks, häärber ja Kuradiväravad koos selle juures asuvate tehislike linnusevaremetega.[6] Kohaliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleksist vahimajake, kelder-tootmishoone, mõisavalitseja maja, laut, kabel, mõisapargi aed, sepikojaga kutsari maja, teine kabel (hilisem Jaungulbene luteri kirik), kaks elumaja, aedniku maja koos kuuri ja aiainventari laoga, transpordivahendite hoidla, teeviit ja Mesilasmaja või Nukumaja.[7]

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 249.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 395.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 281.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 247.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 393.
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]