Mine sisu juurde

Gruusia sõda

Allikas: Vikipeedia
Gruusia sõda
Osa Gruusia-Osseetia konfliktist ja Gruusia-Abhaasia konfliktist
Vene vägede löök
Toimumisaeg 7.–15. august 2008
Toimumiskoht Lõuna-Osseetia, Abhaasia ja Gruusia
Tulemus
  • Venemaa/Lõuna-Osseetia/Abhaasia sõjaline võit
    • Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine iseseisvate riikidena Venemaa poolt
    • Etniliste grusiinide väljaajamine Lõuna-Osseetiast
    • Venemaa sõjaväebaaside rajamine Abhaasias ja Lõuna-Osseetias
Osalised
 Gruusia  Venemaa
Lõuna-Osseetia
Abhaasia
Väejuhid või liidrid
Gruusia Mihheil Saakašvili (vägede ülemjuhataja)[1]
Gruusia Lado Gurgenidze (peaminister)
Gruusia David Kezerašvili (kaitseminister)[1]
Gruusia Alekhsandre Lomaia (Rahvuslik Julgeolekunõukogu)
Gruusia Zaza Gogava (staabiülem)
Gruusia David Nairašvili (õhujõudude ülem)
Gruusia Mamuka Kurašvili (rahuvalvaja)[2]
Gruusia Vano Merabishvili (siseminister)		 Venemaa Dmitri Medvedev (vägede ülemjuhataja)
Venemaa Anatoli Serdjukov (kaitseminister)
Venemaa Vladimir Boldõrev
(maaväed)
Venemaa Anatoli Hruljov (58. armee) (haavatud)[3]

Venemaa Vjatšeslav Borissov (76. õhudessantdiviis)[4]
Venemaa Marat Kulahmetov (rahuvalvaja)[5]
Venemaa Sulim Jamadajev (pataljon Vostok)
Venemaa Vladimir Šamanov (Abhaasias)


Eduard Kokoitõ (vägede ülemjuhataja)
Vassili Lunev (kaitseminister)[6]
Anatoli Barankevitš (hädaolukordade- ja kaitseminister)
Sergei Bagapš (vägede ülemjuhataja)
Anatoli Zaitsev (kaitseminister)[7]
Jõudude suurus
Gruusia Lõuna-Osseetias: 10 000–12 000 sõdurit. Kokku: 18 000 sõdurit, 10 000 reservväelast.[8]

2000 sõdurit Iraagis,[9] kes toodi tagasi

810 politsei eriüksuslast.[10]		 Venemaa Lõuna-Osseetias:
10 000 sõdurit.
Abhaasias:
9000 sõdurit.
2900 sõdurit.
5000 sõdurit.[11]
Kaotused
Gruusia Gruusia:

Armee[12][13]
169 hukkunud, 947 haavatud, 8 kadunud, 42 vangistatud[14][15]

Politsei[13]
11 tapetud, 3 kadunud, 227 haavatud		 Venemaa Venemaa:

64 hukkunud, 283 haavatud, 3 kadunud, 12 vangistatud[16][17]
Lõuna-Osseetia:
umbes 150 hukkunud (26 sõjalise)[18] (nende hulgas vabatahtlikud), teadmata arv haavatuid, 41 vangistatud[14]
Abhaasia:

1 hukkunud, 2 haavatud[19]
Rahvakillud sõjapiirkonnas

Gruusia sõda oli sõjaline konflikt Gruusia ning Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vägede vahel augustis 2008. Massiivne sõjategevus algas 7. augustil, kui Lõuna-Osseetia relvajõud alustasid rünnakuid Gruusia vägede vastu Tshinvalis. Tsinhvalis asus ka rohkearvuline Venemaa rahuvalvejõudude üksus. Kuna osseetidel ei õnnestunud Gruusia relvajõude võita, asusid 8. augustil tegevusse Venemaa relvajõud maal, õhus ja merel. Tshinvali vallutamisel osales ka Ramzan Kadõrovi tšetšeeni pataljon "Vostok".

15. augustil 2008 kirjutasid Venemaa ja Gruusia alla ajutisele relvarahule. Venemaa relvajõud teatasid, et tõmbuvad oma positsioonidelt tagasi kümne päeva jooksul. Gruusia võimud väljendasid rahulolematust tagasitõmbumise aegluse ja ulatusega ning Venemaa jätkuva kohalolekuga Phothis.

Lõuna-Osseetia 70 000 elanikust arvatakse olevat Venemaale Põhja-Osseetiasse põgenenud vähemalt 30 000 inimest ning päris-Gruusiasse 15 000 inimest. Gruusias on umbes 68 000 sõjapõgenikku, enamik neist Gori piirkonnas.[30]

Kokkuvõte

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Osseetia ja Abhaasia on Gruusia osad, mis on alates 1990. aastate algusest de facto iseseisvad riigid, mida ükski ÜRO liige peale Venemaa (26. augustil 2008) pole tunnustanud. Gruusia on neile pakkunud piiratud autonoomiat, kuid nad on selle tagasi lükanud.

1. augusti õhtul 2008 algas intensiivne tulevahetus Gruusia ja Lõuna-Osseetia vägede vahel. Gruusia väitel olid Lõuna-Osseetia separatistid vaherahu rikkudes pommitanud Gruusia külasid. Lõuna-Osseetia eitas konflikti provotseerimist.

2. augustil alustas Lõuna-Osseetia evakuatsiooni Venemaale ning 5. augustil hoiatas Venemaa suursaadik Juri Popov, et konflikti puhkemise korral Venemaa sekkub.

7. augustil 2008 said Venemaa 58. armee sõjaväelased käsu liikuda Tshinvali peale.[31]

7. augustil 2008 käskis Gruusia president Gruusia vägedel vaherahu teha. Hoolimata pakutud vaherahust relvakonflikt teravnes. Mõned tunnid pärast vaherahu väljakuulutamist tõotas Mihheil Saakašvili televisioonis taastada Thbilisi kontrolli Lõuna-Osseetia ja Abhaasia "kuritegeliku režiimi" üle ja korra jalule seada.

7. augusti õhtul ja 8. augusti öösel alustas Gruusia rünnakut Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvali ümberpiiramiseks ja vallutamiseks. Hommikul teatas Gruusia, et Tshinvali on ümber piiratud ja kaheksa Lõuna-Osseetia küla on vallutatud. Pärast pommitamist jäid Osseetia ja Vene esindajate väitel linnast maha varemed. Venemaa võimude väitel hukkus linna pommitamise tagajärjel kuni 2000 tsiviilisikut ning nad nimetasid toimunut genotsiidiks. Sellele viidates valmistasid nad ette sõjalist vastulööki.

Venemaa algatusel pidas ÜRO Julgeolekunõukogu kell 23 kohaliku aja järgi konsultatsioone, millele kell 1.15 kohaliku aja järgi järgnes avalik istung, millel viibis ka Gruusia esindaja. Konsultatsioonide ajal arutasid Julgeolekunõukogu liikmed vaenutegevust lõpetama kutsuvat pressiteadet, kuid ei jõudnud konsensusele.

8. augustil 2008 saatis Venemaa enda väitel üle Gruusia Vabariigi piiri Lõuna-Osseetiasse oma väed, et peatada Gruusia rünnak, mille käigus olevat Venemaa väitel hukkunud umbes 2000 (hiljem leidis kinnitust arv umbes 160 ohvrit) tsiviilisikut ja umbes 20 Vene rahuvalvajat. Viie päeva jooksul vallutasid Vene väed Tshinvali, tõrjusid Gruusia väed tagasi ning purustasid õhurünnakutega sügaval Gruusia territooriumil suure osa Gruusia sõjalisest infrastruktuurist. Gruusia loobus rünnakust Lõuna-Osseetia vastu ning väitis, et kaitseb end Venemaa agressiooni vastu. ÜRO-s ütles Venemaa vastuseks sellele süüdistusele, et Gruusia oli sõja alustaja, sest ta ründas Lõuna-Osseetiat.

9. augustil laskis Venemaa merevägi 2008. aasta Musta mere lahingus põhja ühe Gruusia raketipaadi. Venelaste väitel olid Gruusia laevad neid eelnevalt rünnanud. Ülejäänud Gruusia laevad põgenesid.

9. augustil avas Abhaasia Vabariigi sõjavägi Kodori oru lahinguga teise rinde. Kodori org oli ainus Abhaasia piirkond, mis oli enne sõda Gruusiale ustavate vägede kontrolli all. 13. augustiks olid kõik Gruusia väed ning sealsed 1500 tsiviilelanikku taandunud Gruusia põhiossa.

11. augusti öösel tegid Abhaasias dislotseeruvad Venemaa dessantväelased reide sügavale Gruusia territooriumile, et hävitada sõjaväebaase, kust Gruusia oleks saanud saata abiväge oma Abhaasias ümber piiratud vägedele. Vene sõjavägi eitas osalust Abhaasia rünnakus Gruusia vägedele. 11. augustil sisenesid Vene väed väljaspool Abhaasiat asuvasse Senaki linna ning lahkusid sealt. Gruusia valitsuse väitel tegutsesid Vene väed ka Phothis ja Goris. Venelased pommitasid Gorit; ühe pommi läbi hukkus hollandi reporter RTL-ist. 12. augustil viibisid Goris ajalehe Daily Telegraph reporterid, kes seal Vene vägesid ei näinud. Et Gori paikneb Gruusia põhimaantee ääres, siis oleks selle hõivamine Vene vägede poolt Gruusia kommunikatsiooni- ja varustusliinid pooleks lõiganud.

Enamik välismaa kommentaatoreid on kutsunud üles konflikti rahumeelselt lahendama. USA ja Euroopa Liit on väljendanud valmisolekut saata ühisdelegatsioon vaherahu üle läbirääkimisi pidama. 9. augustil 2008 välistas Venemaa läbirääkimised Gruusiaga, kuniks viimane ei ole vägesid Lõuna-Osseetiast välja viinud ega kirjutanud alla õiguslikult siduvale lepingule, millega ta loobub jõu kasutamisest Lõuna-Osseetia ja Abhaasia vastu.

12. augustil 2008 teatas Venemaa president Dmitri Medvedev, et ta on käskinud lõpetada sõjalised operatsioonid Gruusias. Gruusia peaministri Lado Gurgenidze sõnul ründasid Venemaa reaktiivlennukid endiselt tsiviilisikuid. Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles: "Status quo Lõuna-Osseetias ja Abhaasias ei ole enam võimalik."

12. augustil kiitis Venemaa president Dmitri Medvedev Moskvas heaks Euroopa Liidu presidendi Nicolas Sarkozy vahendatud kuuepunktilise rahuplaani.

13. augustil 2008 hõivasid venelased nii Gori kui ka Senaki. Vene vägesid nähti Gori ja Senaki vahelisel maanteel, kuid umbes tunnise teekonna kaugusel Thbilisist pöörasid nad põhja poole ning jäid laagrisse. Gruusia väed hõivasid maantee umbes 10 km Thbilisile lähemal.

14. augustil 2008 oli teateid, et venelased on hõivanud Phothi. Venelased eitasid hõivamist; kuid ajaleht New York Times väitis, et mõned venelaste ütlused on seotud okupatsiooni mõiste nüanssidega. Vene väed püüdsid edutult Gorit Gruusia võimudele üle anda. Nähtavasti personali erimeelsuste tõttu ebaõnnestus katse panna Goris liikuma Gruusia ja Venemaa politsei ühispatrullid.

15. augustil 2008 teatas Reuters, et Vene väed on tunginud umbes 55 km kaugusele Thbilisist, kõige lähemale sõja jooksul. Nad peatusid lõpuks Igoethis. Selle reportaaži järgi osales manöövris 17 soomukit ja 200 sõdurit, sealhulgas snaiprid. Konvoi koosseisus oli sõjaväehaigla ning alguses kolm helikopterit. Gruusia patrullid jälgisid konvoi liikumist, kuid ei reageerinud.

15. augustil sõitis USA riigisekretär Condoleezza Rice Thbilisisse, kus Saakašvili kirjutas tema juuresolekul alla kuuepunktilisele rahuplaanile.

Kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

4. juuli

[muuda | muuda lähteteksti]

Raadio teel juhitava isetehtud miiniga õhiti Eredvi küla lähedal auto, millega sõitis Lõuna-Osseetia Gruusia-meelse administratsiooni juht Dmitri Sanakojev. Sanakojev kannatada ei saanud, tema ihukaitsjad said haavata.[32]

31. juuli

[muuda | muuda lähteteksti]

Eredvi küla lähedal Tshinvalist idas, 4. juuli plahvatuse kohas õhiti raadio teel juhitava isetehtud miiniga Gruusia politseiauto. Viis politseinikku sai haavata. Vene rahuvalvajate juurdluse andmetel kasutati kahte Venemaa mudeli 122-millimeetrist haubitsamürsku.[32]

1. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Osseetia võimud teatasid, et Gruusia armee hakkas kohaliku aja järgi kell 18.00 nende pealinna Tshinvali ja Satikari küla tulistama. Esimest korda kasutati suure laskekaugusega suurekaliibrilisi vintpüsse.[32] Rünnakus hukkus kuus ja sai vigastada 13 inimest.[33] Gruusia võimud teatasid vastuseks, et nemad ei alustanud rünnakut, vaid vastasid Lõuna-Osseetia poolelt avatud tulele. Vene rahuvalvajate teatel vastasid Lõuna-Osseetia separatistid Gruusia külade tulistamisega miinipildujatest.[32]

2. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Osseetia võimud alustasid eelmisel päeval Gruusiaga puhkenud relvakonflikti tõttu laste evakueerimist Venemaale. Kuni 7-aastased lapsed pidid sõitma koos vanematega, ülejäänud gruppides koos saatjatega. Esimesel päeval viidi Põhja-Osseetiasse 20 bussitäit lapsi.[33]

3. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Gruusia võimude väitel rünnati Gruusia rahuvalvajate posti Sabori küla lähedal. Keegi vigastada ei saanud, tulistati mürskudega Tshinvali suunast.

Gruusia võimude väitel tulistati Lõuna-Osseetia poolelt asulaid Gruusia territooriumil.

Gruusia kaitseministeerium eitas väiteid, et konfliktitsooni tuuakse Gruusia sõjaväelasi ja sõjatehnikat.[33]

Öösel tulistati Gruusia poolelt Lõuna-Osseetia territooriumi. Gruusia võimude teatel oli tegemist vastusega tulele gruusia rahuvalvajate postide ning Gruusia politsei pihta.[33]

Lõuna-Osseetia võimude teatel avas Gruusia snaiper kohaliku aja järgi kell 23.00 Tshinvali lähistel tule miilitsa kontrollpunkti pihta. Väidetavas rünnakus keegi kannatada ei saanud. Kõik snaiprid hävitati. Eduard Kokoitõ kinnitas, et Lõuna-Osseetia tulistas Nuli küla rahulikke elanikke sellepärast, et väidetavalt üks snaipritest elas seal. Snaiper olevat tapnud eelnevalt ühe OMON-lase.

2. ja 3. augustil evakueeriti eraviisiliselt autodega Lõuna-Osseetiast 1200 last.[33]

Venemaa rahuvalvajate andmetel evakueeriti lapsi ka Gruusia kontrolli all olevatest küladest.[33]

Gruusia konfliktide reguleerimise minister Teimuraz Jakobašvili pakkus Lõuna-Osseetiale otseseid läbirääkimisi. Lõuna-Osseetia juht Eduard Kokoitõ vastas, et ilma Venemaa osavõtuta ta kellegagi läbi rääkida ei kavatse.[33]

4. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa rahuvalvejõudude ülema abi Lõuna-Osseetias Vladimir Ivanov teatas, et rahuvalveüksused on Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahel 1. augustil puhkenud relvakonflikti tõttu viidud kõrgendatud lahinguvalmidusse. Lõuna-Osseetia võimude väitel (Irina Gaglojeva) eelnevalt alustatud elanike evakueerumist ei toimunud soovijate puudusel.

Levisid kuuldused, et Venemaa 58. armee viis pataljoni viidi Põhja-Osseetiat ja Lõuna-Osseetiat ühendava Roki tunneli lähedale.[34] Hiljem teatas USA kaitsejõudude esindaja, et piiril ei olnud ilmset Venemaa vägede koondamist, mis oleks andnud tunnistust sissetungikavatsusest.[35] Izvestija teatas, et Venemaa rahuvalvajad tegid Lõuna-Osseetias õppusi ning sattusid Gruusia rünnaku ajal otsese tule alla.[36]

5. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Gruusia ja Lõuna-Osseetia võimud jõudsid kokkuleppele otseläbirääkimiste alustamises 7. augustil. Esmakordselt pidid toimuma kõnelused ilma Venemaa esindajate juuresolekuta, kuid 6. augustil tühistas Lõuna-Osseetia ühepoolselt otsekõneluste alustamiseks sõlmitud kokkuleppe. OSCE vaatlejad kinnitasid, et Lõuna-Osseetia võimud kasutasid raskerelvastust Gruusia külade rahulike elanike vastu. Gruusia nõudis Vene rahuvalvajatelt raskerelvastuse konfiskeerimist Lõuna-Osseetia vägede käest, mida aga ei tehtud.

7. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Osseedid alustasid Tshinvali lähedal paiknevate gruusia külade tulistamist miinipildujatest. Selles osales aktiivselt osseedi rahuvalvepataljon. Õhtuks sai teatavaks, et oli hukkunud 10 grusiini ning haavata saanud 50, suuremalt jaotud tsiviilelanikud.[33]


Lõuna-Osseetia võimud teatasid, et Gruusia väed hakkasid kohaliku aja järgi kell 00.05 tulistama Osseetia lõunapoolseid asulaid – pealinna Tshinvali ning Sarabuki ja Satikari küla. Asulaid tulistati haubitsatest ja miinipildujatest; Gruusia lükkas Lõuna-Osseetia süüdistused tagasi. Päeval leppisid osapooled kokku vaherahu kehtestamises.

8. august

[muuda | muuda lähteteksti]
Vene vägede sissetungi vastane demonstratsioon Vene saatkonna juures Thbilisis 8. augustil 2008

Gruusia armee alustas keskööl operatsiooni konstitutsioonilise korra taastamiseks Lõuna-Osseetia territooriumil, katkestades eelmisel päeval sõlmitud vaherahu ning rünnates tankide ja kahurväe toel Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalit. Mõne tunniga saadi jagu osseedi üksustest. Osseedi külad ja kõik kõrgendikud Tshinvali ümber hõivati. Juhitava suurtükitulega (teistel andmetel mittejuhitava suurtükitulega) purustati Tshinvali kesklinna valitsushoonete kvartal. Tshinvalis algas paanika, organiseeritud vastupanu lõppes.[32] Hommikuks olid Gruusia üksused uudisteagentuuride teadetel saavutanud kontrolli Tshinvali üle vähemalt 70 protsendi ulatuses.[viide?] Öise operatsiooni käigus hukkus vähemalt 15 tsiviilisikut.[viide?] Kuigi Gruusia rünnak ei olnud suunatud Venemaa rahuvalvajate vastu, hukkus neid kuni 15 ja sai haavata kuni 150. Gruusia sõjaväelasi hukkus Venemaa sõjaväelaste hinnangul kuni 50, Saakašvili teatel 30. Gruusia rünnaku tagajärjel hukkunute täpne koguarv on teadmata.[32] Pommitamise ja tulevahetuse käigus hävis osa Tshinvalist; muuhulgas said tõsiselt kannatada Lõuna-Osseetia parlamendihoone, mitmed valitsusasutused, ülikool ja keskhaigla.[viide?] Päeval sisenesid Gruusia jalavägi ja tankid küllaltki hõlpsasti Tshinvalisse, surudes maha üksikud vastupanukolded. Elanikud olid evakueerunud või varjunud keldritesse.[32]

Kohaliku aja järgi kella 13 paiku alustas Venemaa lennuvägi Gruusia sõjaväe positsioonide pommitamist Lõuna-Osseetia territooriumil. Venemaa põhjendas oma tegevust vajadusega kaitsta Venemaa kodanikke Gruusia rünnakute eest ning süüdistas Gruusia armeed kümne Vene rahuvalvesõduri tapmises.

Gruusia territooriumile viidi ning paisati lahingusse 19. Vladikavkazi motoriseeritud laskurdiviis tankide ja liikuvate suurtükkidega.[32]

Lõuna-Osseetia territooriumile sisenes kohaliku aja järgi kell 14.06 150 masinast koosnev Vene 58. armee tankikolonn, mis hakkas liikuma riigi pealinna Tshinvali suunas ja sisenes linna kell 15.14. Linnas puhkesid seejärel uuesti ägedad tänavalahingud Venemaa, Lõuna-Osseetia ja Gruusia üksuste vahel, mille tulemusel kaotas Gruusia armee õhtuks kontrolli suurema osa linna üle.

Gruusia president Mihheil Saakašvili kuulutas kohaliku aja järgi kell 14.38 välja reservväelaste mobilisatsiooni.

Venemaa lennuvägi hakkas õhtul Gruusia lennuväebaase pommitama, sooritades rünnakud Marneuli ja Bolnisi lennuväljadele. Marneulis sai neli Gruusia sõdurit surma ja veel viis vigastada.

Kell 23.42 Venemaa sõjalaevad tulistasid Phothi sadamat.

Õhtuks oli Lõuna-Osseetia presidendi Eduard Kokoitõ sõnul kokkupõrgete tulemusel hukkunud ligi 1400 tsiviilisikut.

9. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Gruusia territooriumile viidi 76. Pihkva õhudessantvägede diviisi üksused ja armee eriüksused, mida hakati kasutama jalaväena lahingutes Tshinvali lähedal.[32]

Venemaa transpordiministeeriumi korraldusel katkestati keskööl kogu lennuliiklus Venemaa ja Gruusia vahel.

Gruusia lõpetas Venemaa telekanalite edastamise riigi territooriumil, süüdistades neid valeinformatsiooni edastamises.

Venemaa rahuvalvajate kontingendi ülema Marat Kulahmetovi teatel taastasid Lõuna-Osseetia võimud kontrolli peaaegu kogu Tshinvali linna üle. Tshinvalis oli Gruusia tule all hukkunud esialgsetel andmetel 12 Venemaa sõjaväelast.[37]

Gruusias kuulutati välja sõjaseisukord.[32]

Teatati, et ameeriklaste abiga paisatakse Gruusia sõjaväekontingent Iraagis kiiresti kodumaale kaitseks agressiooni vastu.[32]

10. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa ründas Thbilisi rahvusvahelise lennujaama lähedal asuvat baasi eesmärgiga hävitada õhkutõusmis- ja maandumisrajad. Rünnakus hukkunuid ja vigastatuid ei olnud.

Gruusia viis oma vägesid Lõuna-Osseetia separistide regioonist välja.

Venemaa alustas Abhaasia kirdeosas Gruusia kontrollitava Kodori oru vallutamiseks sõjalist operatsiooni.

Abhaasia president Sergei Bagapš andis korralduse kehtestada kümneks päevaks sõjaseisukord Abhaasia viies rajoonis.

Thbilisi sõjaväetehas sattus Venemaa õhurünnaku alla; rahvusvahelise tsiviillennujaama maandumisrajast umbes 200 meetri kaugusel plahvatasid samuti pommid.

Vene asevälisminister Grigori Karassin nimetas Moskvas toimunud briifingul tingimused, mille täitmisel ollakse nõus kaaluma rahuläbirääkimisi Gruusiaga.

11. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa sõjalennukid pommitasid varahommikul õhujuhtimiskeskust Mahhata mäel ja erivägede baasi Kodžoris Gruusia pealinna Thbilisi eeslinnades.

Venemaa väed hõivasid vastupanu kohtamata Zugdidi, Senaki ja Phothi.

12. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa president Dmitri Medvedev andis käsu sõjategevus peatada ja kuulutas Venemaa sõjalise operatsiooni Lõuna-Osseetias lõppenuks.

13. august

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuuepunktiline rahuplaan

[muuda | muuda lähteteksti]

12. augustil kirjutasid nõustusid Venemaa ja Gruusia presidendid alla kirjutama Nicolas Sarkozy vahendatud rahuplaanile. 14. augustil kirjutasid rahuplaanile alla ka Lõuna-Osseetia ja Abhaasia presidendid.

Kokkuleppe kuus punkti[38]:

  1. Jõudu mitte kasutada.
  2. Lõpetada igasugune sõjategevus.
  3. Võimaldada humanitaarabi vaba juurdepääs.
  4. Gruusia relvajõud peavad tõmbuma tagasi tavapärastele positsioonidele.
  5. Venemaa relvajõud peavad tõmbuma tagasi sõjategevuse alguse eelsetele positsioonidele. Kuni rahvusvahelise mehhanismi käivitamiseni rakendavad Venemaa rahuvalvejõud täiendavaid julgeolekumeetmeid.
  6. Algatatakse rahvusvaheline arutelu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia julgeoleku ja stabiilsuse tagamise vahendite üle.

Rahvusvaheline reaktsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik,[39] Poola, Eesti, Läti ja Leedu[40] mõistsid Venemaa sissetungi teravalt hukka.

George W. Bush hoiatas Venemaad: "Türanniseerimine ja survestamine ei ole 21. sajandil vastuvõetavad välispoliitika vahendid."[41]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 View all comments that have been posted about this article. (16. august 2008). "A Two-Sided Descent Into Full-Scale War". Washingtonpost.com. Vaadatud 10.05.2009.
  2. ↑ "Senior MoD Official Testifies Before War Commission". Civil.Ge. 1. juuli 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.09.2010. Vaadatud 10.05.2009.
  3. ↑ Solovyov, Dmitry (9. august 2008). "Russian general wounded in Georgia's rebel region". Reuters. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2008. Vaadatud 9.08.2008.
  4. ↑ Bahrampour, Tara (14. august 2008). "A Convoy Heads for Gori to Investigate Rumors of Plunder". The Washington Post. Lk A10. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2009. Vaadatud 14.08.2008.
  5. ↑ Кулахметов, Марат. Lenta.ru Lentapedia, 2006.
  6. ↑ "Войсками Южной Осетии командует бывший пермский военком генерал-майор Василий Лунев / 11.08.08 / Новый Регион – Пермь". NR2.Ru. 7. aprill 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. mai 2009. Vaadatud 10.05.2009.
  7. ↑ "Гюижеб, Юмюрнкхи". Lenta.ru. Vaadatud 10.05.2009.
  8. ↑ Liklikadze, Koba. "Lessons And Losses Of Georgia'S Five-Day War With Russia – The Jamestown Foundation". Jamestown.org. Vaadatud 22.06.2010.
  9. ↑ "Full scale war: Georgia fighting continues over South Ossetia – Nachrichten English-News – Welt Online" (saksa). Welt.de. 9. august 2008. Vaadatud 22.06.2010.
  10. ↑ "Georgiaupdate.gov.ge". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2011. Vaadatud 5. mai 2012.
  11. ↑ "Милитаризм по-кавказски", Nezavisimaya Gazeta
  12. ↑ List of killed and missing Georgian Military Servicemen, Ministry of Defence of Georgia, 14 February 2009
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 "Ministry of Foreign Affairs of Georgia – CONSEQUENCES OF RUSSIAN AGGRESSION IN GEORGIA". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2014. Vaadatud 5. mai 2012.
  14. ↑ 14,0 14,1 Civil.Ge|Official Interim Report on Number of Casualties
  15. ↑ "12 Georgian soldiers exchanged for convicted criminal". The Messenger. 28. september 2007. Vaadatud 10.05.2009.
  16. ↑ "Russia lost 64 troops in Georgia war, 283 wounded". Uk.reuters.com. 21. veebruar 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.02.2009. Vaadatud 10.05.2009.
  17. ↑ "Georgia holds 12 Russian servicemen captive – RT Top Stories". Rt.com. 18. august 2008. Vaadatud 22.06.2010.
  18. ↑ "EU report, volume II, p. 224" (PDF). Independent International Fact-Finding Mission on the Conflict in Georgia. 30. september 2009. Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 6. juuli 2011. Vaadatud 6.08.2011.
  19. ↑ Rusia interviene en el Cáucaso para quedarse y controlar su espacio vital, El Pais, 2008-08-17
  20. ↑ Conclusion of the Investigating Committee of the Russian Prosecutor's Office, 3 July 2009
  21. ↑ "Deceased victims list". Ossetia-war.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2009. Vaadatud 10.05.2009.
  22. ↑ List of killed South Ossetian citizens as of 04.09.08, Список погибших граждан Южной Осетии на 04.09.08, 4 September 2008; Russia scales down Georgia toll, BBC News, 20 August 2008; Russia says some 18,000 refugees return to S. Ossetia, RIA Novosti 21 August 2008. Accessed 2009-05-28. Archived 2009-05-28.
  23. ↑ "Saakashvili: Russian 'rampage'". YouTube. 13. august 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.12.2015. Vaadatud 10.05.2009.
  24. ↑ "Russia trains its missiles on Tbilisi". The Australian. 19. august 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2008. Vaadatud 24. detsember 2011.
  25. ↑ UNHCR secures safe passage for Georgians fearing further fighting, UNHCR, 15 August 2008
  26. ↑ 100 tys. przemieszczonych z powodu konfliktu w Gruzji[alaline kõdulink], Polska Agencja Prasowa, 12.08.2008
  27. ↑ Fawkes, Helen (20. august 2008). "Despair among Georgia's displaced". BBC News. Vaadatud 24. detsember 2011.
  28. ↑ "Human Rights Watch Counts South Ossetian Casualties, Displaced". Deutsche Welle. 11. august 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. august 2008. Vaadatud 11.08.2008.
  29. ↑ Roots of Georgia-Russia clash run deep, The Christian Science Monitor, 12 August 2008
  30. ↑ U.N.: 115,000 displaced by Georgia conflict, CNN, 15. august 2008
  31. ↑ *Vene sõjaväelased tunnistavad varast Gruusiasse tungimist @ 16. september 2008 Postimees.ee
  32. ↑ 32,00 32,01 32,02 32,03 32,04 32,05 32,06 32,07 32,08 32,09 32,10 Pavel Felgengauer: "С чем Грузия подошла к войне: Анализ качественного состава, стратегии, вооружения", Novaja Gazeta, 11. august 2008
  33. ↑ 33,0 33,1 33,2 33,3 33,4 33,5 33,6 33,7 "Вывезли из-под огня. В Россию прибывают беженцы из Южной Осетии"[alaline kõdulink], Первый канал, 3. august 2008
  34. ↑ "Talking Through Gritted Teeth", BBC, 6. august 2008
  35. ↑ "AFP". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2008. Vaadatud 13. august 2008.
  36. ↑ Izvestija
  37. ↑ Южно-осетинские власти вернули контроль над Цхинвали, Первый канал, 9. august 2008
  38. ↑ Tähtis dokument: Venemaa agressioon Gruusia vastu, Prantsusmaa presidendi kommünikee, Maailma Vaade nr. 11, 2010.
  39. ↑ Mary Dejevsky. Why did the West ignore the truth about the war in Georgia?, The Independent, 12 November 2008
  40. ↑ economist.com, economist, 14 August 2008
  41. ↑ Bush to Russia: 'Bullying and intimidation are not acceptable'- Los Angeles Times, 15.08.2008
  42. ↑ 42,0 42,1 42,2 42,3 42,4 42,5 29. jaanuar 2009, Indrek Elling, Kaarel Kaas, Kadri Liik, Merle Maigre, Ivan Suhhov „2008. augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis”. [alaline kõdulink]– Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüüs
    LK 19. Aserbaidžaan, Venemaa ja Lääs
    LK 27. Iraan pärast augustisõda
    LK 32. Nafta- ja gaasitorud ning energiajulgeolek

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gruusia_sõda&oldid=6726949"