Großache

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Großache
Tiroler Achen Entenlochklammis
Tiroler Achen Entenlochklammis
Lähe Thurni mäekuru, Pinzgau, Salzburgi liidumaa
47° 18′ 33″ N, 12° 24′ 37″ E
Suubub Chiemsee
47° 51′ 51″ N, 12° 29′ 59″ E
Valgla maad Austria (Kitzbüheli ringkond, Tirool) ja Saksamaa (Traunsteini kreis, Baieri)
Valgla pindala 604 km²
Pikkus 79 km
Vooluhulk 35,5 m³/s (11,8 m³/s ... 342 m³/s)
Parempoolsed lisajõed Fieberbrunner Ache, Kohlenbach, Weißenbach Walchseest
Vasakpoolsed lisajõed Reither Ache, Schwarzlofer

Großache on 79 km pikk jõgi Austria Tirooli liidumaa idaosas ja Baieri Chiemgau piirkonnas.

Nimed[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgi on tuntud nelja erineva nimega, igaühte kasutatakse erineval jõelõigul: Kitzbüheli kohal on see Jochberger Ache, Kitzbühelist Sankt Johann in Tirolini on see tuntud kui Kitzbüheler Ache, keskjooksul on see Großache, nime kasutatakse ka kogu Austria lõigul, ning selle alamjooksul Saksamaal on see Tiroler Achen. Jõgi saab alguse Thurni mäekurust Salzburgi liidumaa territooriumil, jõuab Tirooli piirile vaid 400 m järel ja Saksamaa piirile 55 km järel, suubudes 24 km hiljem Grabenstätti juures Chiemsee järve.

Großache ei ole ainus jõgi, mille nimi muutub the kahe samakeelse riigi piiril. Jõe Austria nime erim on Große Ache; Baieri lõigul on see ka Tiroler Ache. Sõna Achen ei ole mitmuse vorm, vaid baieri murde omapära. Kasutatakse ka nime Kössener Ache.

Lätted[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes väljaannetes, isegi tõsisemates, on Austria jõelõigu pikkus paljudel kaartidel sageli ekslikult märgitud 48 km-ni, Salzburgi provintsides puudub jõe algus. Ametlikul Austria 1:200 000 mõõtkavas kaardil, on jõe kõrgeim osa Trattenbach, mis on pikem ja ka suurema vooluhulgaga, kui jõe nominaalne peavool.

Kulg[muuda | muuda lähteteksti]

Jochberger Ache nominaalne läte asub kõrgusel 1270 m üle merepinna Thurni mäekurul. Mõni selle varane lisajõgi on siiski suurem ja suurema vooluhulgaga. Kõige olulisem on Trattenbach, mis algab nirena kõrgest tsirkusorust umbes 1900 m üle merepinna Zweitausenderi ja Rossgruberkogeli mägede vahelt Kleiner Rettensteinist lõunas ja mida toidavad enne Jochberger Achega ühinemist mitmed teised ojad.

Jochberger Ache ja Kitzbüheler Ache orge ümbritsevad Kitzbüheli Alpid. Tipud külgorgude lõpus on kõrgustega kuni 2363 m üle merepinna (Geißstein), Kitzbüheli ümbruses on nad alla 2000 m. Großache moodustab Kaiseri mägede idapiiri. Varsti pärast Sankt Johann in Tirolit, ikka veel Leukentali orus, asuvad Kirchdorf in Tiroli ja Erpfendorfi külad. Kösseni vahel, mis asub Inni orgu avanevas ida-läänesuunalises Kaiserwinkli orus, ja Baieri orus Schlechingi lähedal läbistab jõgi Chiemgau Alpid kitsas Entenlochi kuristikus. Grassau lähedal jõuab Tiroler Achen Baieri Eel-Alpidesse.

Tiroler Achen suubub lõpuks Chiemsee järve ja kuulub sealt Alzi jõe kaudu Inni parempoolsesse jõesüsteemi, ja Doonau, mille veed jõuavad lõpuks Musta merre. Selle peamised lisajõed, peale eelpoolnimetatute, on Kitzbühler, Fieberbrunner ja Reither Ache, veidi enne Kössenit Schwarzlofer Reit im Winklist ning Kössenis Kohlenbach ja Weißenbach Walchsee järvest.

Veemajandus ja looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Suurenenud asustus Leukeni ja Acheni orgudes (Ache madalamates orgudes) on 1960. aastatest alates põhjustanud Tiroler Acheni ja seega ka Chiemsee reoveega reostamist. 1970. aastatel hinnati selle vee kvaliteeti 'kriitiliseks'. Ainult jõeäärsete asulate varustamine korralike kanalisatsioonisüsteemidega ja tänapäevaste reoveepuhastitega, näiteks Kössenis ja Grassaus (Acheni oru reoveetööd), võiks jõe reostust oluliselt vähendada.

Looduskaitsealaks on määratud jõe delta piirkond, kus see suubub Chiemseesse.

Aastatel 1996–2001 renoveeriti Großachet Kirchdorf in Tiroli piirkonnas Kirchdorfi üleujutuskaitseprojekti raames. See saavutati jõesängi süvendamise ja kallaste laiendamise teel suurema kuivendusmahu saamiseks. Saja-aastase üleujutusohutuse tagamiseks langetati jõesängi 1,8 m võrra 6,5 km ulatuses ja ristlõige laienes keskmiselt 60–100 m. Üleujutusalal eraldati üleujutuste kinnipidamiseks 20 ha suurune ala. Lisaks üleujutuste kaitsele on see uuenduslik strateegia toonud täiendavaid eeliseid looduskaitse ja inimeste vaba aja veetmise näol.