Rahvusvaheline korporatsioon

Allikas: Vikipeedia

Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.

Sageli on rahvusvahelised ettevõtted kontsernid, koosnedes mitmetest tütarettevõtetest, mis toodavad ja turustavad enda tooteid ise. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib pidada maailmamajanduse peamisteks kujundajateks.

Rahvusvaheline korporatsioonina võib laiemas tähenduses käsitada ettevõtteid või kontserne, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma[1]. [2]

Tänapäeval on 20–25% maailma kogutoodangust turumajandustes rahvusvaheliste korporatsioonide käes[1].

Rahvusvahelised korporatsioonid viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale (tänapäeval enamasti arengumaadesse), mis võimaldab vältida imporditollide maksmist, kasutada sealset odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ning leebemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. Need faktorid on ka olulised põhjused, miks korporatsioonid rahvusvaheliseks on muutunud[1].

Rahvusvaheliste korporatsioonide mõjul toimunud ülemaailmne kapitali sissetung takistab sageli põliselanikkonna väljakujunenud ja traditsioonilist arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil. See välishäiring võib takistada vastava ala säästvat arengut[1].

Rahvusvahelise ettevõtte tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

  • tegutseb rohkem kui ühes riigis
  • kasutab ära regioonide erinevusest tulenevaid eeliseid
  • on paindlik ning suuteline nihutama ressursse ja operatsioone erinevate kohtade vahel.[2]

Rahvusvaheliste ettevõtete kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheliste ettevõtete laiem levik on saanud võimalikuks tänu globaliseerumise protsessile Teise maailmasõja järgsel perioodil. Tegemist on hilisindustriaalse nähtusega. RVEd viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale, kuna seal on odavam kaupu toota. Eesmärgiks on kasutada sealset odavamat tööjõudu, loodusvarasid, energiat, mida kohalikud leebed keskkonna- ja töökaitseseadused võimaldavad. Need faktorid on ka olulised põhjused, miks ettevõtted on rahvusvaheliseks muutunud. Rahvusvaheliste ettevõtete arengus põhjusteks eristuvad selgelt kolm etappi. Esimeseks üritasid RVEd omada juurdepääsu loodusvaradele. Teiseks laieneti uutele turgudele ja toodeti kaupasid suurtes mahtudes, et võita mastaabisäästust ning hiljem on RVEd üritanud alandada tootmiskulusid.[2]

Rahvusvaheliste ettevõtete organisatsioonilised tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

  • mitmerahvuseline ettevõte - iseseisvate ettevõtete ühendus, mis teeb koostööd strateegilise eelise saavutamiseks
  • traditsiooniline rahvusvaheline ettevõte - keskkontori juhtimisel toimiv ettevõtete kooslus
  • klassikaline globaalne kontsern - keskselt kontrollitud turustusvõrk
  • kompleksne globaalne kontsern - tavaliselt moodustunud teenindusmajanduse harudes, kus on oluline kõrge loovus[2]

Rahvusvaheliste ettevõtete tegevusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheliste ettevõtete toodangus on eristatud kolm suuremat gruppi, mida kontrollivad korporatsioonid:

  • kõrgtehnoloogia;
  • suuremahulised tarbekaubad;
  • ja brändi-tarbekaubad.

2012. aasta andmete põhjal olid kolm kõige edukamat rahvusvahelist ettevõtet Royal Dutch Shell, Exxon Mobil ja Wal-Mart Stores. [3]

Suurimad ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Fortune Global 500 andmetel oli 2013. aastal käibe suuruse poolest suurimaks hargamaiseks ettevõtteks Royal Dutch Shell, millele järgnesid Wal-Mart Stores ja Exxon Mobil.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 10.07.2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 MMG kogumikKasutatud 05.04.2013
  3. GLOBAL 500Kasutatud 05.04.2013
  4. Fortune Global 500 - CNN Money, 2013.

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]