Giardini-Naxos

Giardini-Naxos
Pindala	5,3 km² (2011)
Elanikke	9231 (1.01.2023)
Koordinaadid	37° 50′ N, 15° 16′ E

Giardini-Naxos ('Naxose aiad', sitsiilia keeles Giaddini) on asula ja vald Itaalias città metropolitana di Messinas.

Giardini-Naxos asub Sitsiilia saarel Messinast 43 km kaugusel lõunas ja Cataniast 40 km kaugusel põhjas Joonia mere kaldal. Giardini-Naxose pindala on 5 km².

2008. aasta seisuga elas vallas 9465 inimest.

Tänapäeval on Giardini Naxos mereäärne kuurort, mille peamised tegevusvaldkonnad on turism, põllumajandus (tsitrusviljade, viinamarjade, oliivide ja juurviljade kasvatamine) ning käsitöö.

Giardini-Naxose eelkäija on Vana-Kreeka koloonia Naxos.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muistne Naxos asutati 734 eKr Thuklese juhtimisel. See oli vanim kreeka koloonia Sitsiilias. Omakorda Naxosest lähtunud inimesed rajasid Katane ja Leontinoi koloonia. Naxos ei saanud kunagi suureks ega poliitiliselt tähtsaks linnaks, aga Apolloni tempel andis talle religioosse tähtsuse, sest Apollon oli kõigi kreeka kolooniate kaitsejumal.

Gela türann Hippokrates vallutas Naxose 494 eKr. Kui Ateena korraldas 415 eKr Sitsiilia-sõjaretke, siis oli Naxos ateenlastega liidus. Sõjaretk äpardus täielikult ja see tähendas Naxosele kadu. Sürakuusa türann Dionysios I vallutas Naxose 403 eKr ja liidendas ta Sürakuusaga. Naxos jäi asustatuks, kuid enamik inimesi kolis läheduses olevasse Tauromeniumi.

Antiiksetest rajatistest on säilinud märkimisväärne osa 6. sajandist eKr pärinevatest linnamüüridest, mõned väravad ja linnatorn. Naxoses asus suur Apolloni pühamu. Apollon oli kreeka kolooniate kaitsejumal ja see andis Naxosele religioosse tähtsuse. Väljakaevamistel on välja tulnud teise linna varemed, mis ehitati pärast esimese hävitamist 476 eKr. On leitud jälgi templitest ja käsitööliste töökodadest. Viimastest on säilinud savipotid, vaasid, terrakotad ja skulptuurid, mida tänapäeval eksponeeritakse Naxose arheoloogiamuuseumis.

Järgnevate sajandite jooksul kaotas Naxos oma tähtsust üha enam, täites keskajal vaid Taormina sadama rolli. Näiteks kirik, Maria Raccomndata kirik rajati asulasse alles 18. sajandil. 1847 eraldati Giardini Naxos Taormina kommuunist, ent kuni 1970. aastateni oli Giardini tähtsusetu kaluriküla.

Keskajal rüüstasid sageli Vahemere-äärseid rannakülasid piraadid. Aastal 1544, pärast türgi päritolu mereröövli Hayreddin Barbarossa rüüsteretki, ehitati Giardinisse selleks, et ümbruskonda mereröövlite eest kaitsta ja hoiatada, vastavalt Schiso loss ja Vignazza torn. Loss ehitati varasema, 13. sajandist pärineva Schiso kindluse asemele. Torn on ristkülikukujulise põhiplaaniga vahitorn, mis valvas Schiso sadamast lõuna poole jäävat rannikut. Kui merevaht märkas piraadilaevu, sai ta hoiatada külaelanikke ja teisi vahitorne suitsusignaali abil. Vignazza torn on säilinud, kuid see ei ole turistidele avatud.

Giardini-Naxos tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Veel 1970. aasta paiku oli Giardini-Naxos rahulik kaluriküla. Tänapäeval on see populaarne turismisihtkoht, millel on ilusad rannad ning panoraamne vaade lahele ja ümbritsevatele mägedele. Sadam on väike, ent tiheda liiklusega. Turistide seas on nii itaallasi kui välismaalasi ja paljudel neist on Giardini-Naxosel suvila. Piki kallast kulgev Via Tysandros on ääristatud hotellide, võõrastemajade, kõrtside, restoranide ja pitsasöögikohtadega.

Avalikud rannad ja supluskohad on juulis ja augustis üsna rahvastatud, eriti 15. augusti kandis. Sel päeval toimub Ferragosto pidustus, mida inimesed tähistavad ööbimisega mererannal telkides, ujumisega keskööl ja ilutulestikuga. Vald on palganud vetelpäästjad, kes ühtlaste vahedega rannal asuvad.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Giardini-Naxost loetakse koos Golfo di Castellamarega Sitsiilia kauneimateks piirkondadeks ^[viide?].

Giardini-Naxosest mõnekümne kilomeetri kaugusel asub tegevvulkaan Etna, mis aastatuhandete jooksul on suure hulga välja pursatud laava ja vulkaanilise tuha abil maa viljakaks muutnud.

Rannikul asub maaliline väike saar Isola Bella (tõlkes 'ilus saar'). Sitsiiliaga ühendab seda tombolo.