George, Kenti hertsog

Allikas: Vikipeedia

Prints George, Kenti hertsog (George Edward Alexander Edmund Windsor) (20. detsember 190225. august 1942) oli Briti kuningliku perekonna liige, kuningas George V neljas poeg. Ta kandis 19341942 Kenti hertsogi tiitlit.

Sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prints George sündis 20. detsembril 1902 Norfolkis. Tema isa oli Walesi prints George, kuningas Edward VII ja kuninganna Alexandra vanim poeg. Tema ema oli Walesi printsess Mary. Sünnihetkel oli prints George troonipärilusjärjestuses 5. kohal. Briti monarhi lapselapsena oli tema tiitel 'Tema Kuninglik Kõrgus Walesi prints George'.

Ta ristiti Windsori lossis 26. jaanuaril 1903 ning tema ristivanemad olid: kuningas Edward VII, kuninganna Alexandra, Taani prints Valdemar, Battenbergi prints Louis, Venemaa leskkeisrinna ja printsess Helena.

Haridus ja karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prints George'i õpetati kõigepealt kodus ning seejärel läks ta Kenti, St. Peter's Court'i algkooli. 13-aastaselt läks ta oma vendade prints Edwardi ja prints Alberti eeskujul mereväekolledžisse; esmalt Osborne'i ja siis Dartmouthi. Ta teenis kuninglikus mereväes 1929. aastani. 1939 sai temast Inglismaa vabamüürlaste looži Grand Master ning ta hoidis seda ametit surmani.

Teise maailmasõja alguses naasis hertsog tegevteenistusse kontradmiral auastmega. 1940. aastal viidi ta üle kuninglikesse õhujõududesse.

Abielu[muuda | redigeeri lähteteksti]

29. novembril 1934 abiellus Kenti hertsog Kreeka ja Taani printsess Marinaga Westminster Abbey's. See on tänase päevani viimane abielu, mis sõlmitud monarhi poja ja välismaise kuningakoja liikme vahel.

Printsess Marinast sai abielujärgselt Kenti hertsoginna. Paaril oli kolm last:

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kenti hertsog oli vaieldamatult oma põlvkonna kuningliku perekonna liikmete kõige huvitavam, intelligentsem ja harituim liige. Ta oli huvitatud kunstidest ja sisekujundusest - viimast hobi jagas ta ka kuninganna Maryga.

Hertsog oli biseksuaalne ning tal oli enne abielu ja ka selle ajal palju suhteid erinevate meeste ja naistega. Neist enim tuntud on mustanahaline kabareelauljanna Florence Mills, pärijanna Poppy Baring, seltskonnadaam Ethel Margaret Whigham (hilisem Argylli hertsoginna), muusikalinäitlejanna Jesse Matthews ja näitleja Noel Coward. Cowardiga oli tal 19 aastat kestnud afäär, kuid hertsogi ja Cowardi vaheline kirjavahetus varastati näitleja majast 1942.

Hertsogil oli ka narkootikumisõltuvus, peamiselt tarvitas ta morfiini ja kokaiini. Tema vend, Wales'i prints Edward ravis ta sellest terveks 1920. aastatel.

Lisaks legitiimsetele lastele oli hertsogil ka vallaslapsi. Väidetavalt oli tal poeg Kiki Prestoniga (neiupõlvenimega Alice Gwynne) (18981946); Kiki, tema ja Jorge Ferrara moodustasid ménage à trois. Preston tegi enesetapu, hüpates alla Stanhope'i hotelli aknast New York'is. Prestoni sõbranna, Loelia Wesminsteri memuaaride kohaselt uskus Windsori hertsog, et George'i ja Kiki poeg oli Michael Canfield (19261969), Ameerika kirjastaja Cass Canfieldi adopteeritud poeg ja Jacqueline Kennedy õe Lee Radziwilli esimene abikaasa.

Hertsogi elu intiimsemad detailid olid käsitluse all dokumentaalfilmis The Queen's Lost Uncle (Kuninganna kadunud onu); hertsogi biseksuaalsust ja narkootikumisõltuvust lahati aga 2004. aastal ilmunud lavastuses "African Nights" (Aafrika ööd).

Poliitiline roll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui hertsogi vanem vend Edward VIII troonist loobus, arvati, et järglaseks saab George, kuna polnud määratud kindlat troonipärilusjärjestust troonist loobumise korral. Põhiseaduse järgi oleks kuningaks või kuningannaks saanud ükskõik milline kuningliku perekonna liige, kuid oma sõna oli öelda ka parlamendil. Kaaluti printsess Elizabethi troonile seadmist isa asemel, keda peeti närviliseks, harimatuks ja ettevalmistamatuks.

Onn väidetud, et Kenti hertsog hääletati maha ka sellepärast, et ta oli iseloomult sarnane Edwardiga - mõlemad olid isepäised ja väga intelligentsed ning surusid enda vaateid peale. See valitsusele aga ei sobinud. Samal ajal tehti ka ettepanek hertsogile Poola kuningatrooni andmiseks, plaan jäi aga pooleli, kuna algas Teine maailmasõda.

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

25. augustil 1942. aastal sai hertsog Šotimaal lennuõnnetuses surma. Tema surm Teise maailmasõja ajal põhjustas palju vandenõuteooriaid. Hertsog maeti St. George'i kabelisse Windsoris, hiljem aga viidi säilmed Frogmore'i kalmistule. Järgmiseks Kenti hertsogiks sai tema vanim poeg Edward.