Mine sisu juurde

Füüsikakonstant

Allikas: Vikipeedia

Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. Füüsikakonstandid kuuluvad seostavate teguritena põhilisi füüsikaseadusi väljendavatesse valemitesse.

Tuntakse sõltumatuid konstante, nt valguse kiirus vaakumis, gravitatsioonikonstant, Plancki konstant, ja neist sõltuvaid füüsikakonstante; nt aatomifüüsika oluline konstant Bohri raadius avaldub elektrilise konstandi, Plancki konstandi, elementaarlaengu ja elektroni massi kaudu.

Füüsikakonstantide väärtused ja dimensioonid olenevad mõõtühikute süsteemist. Nn loomulikes süsteemides loetakse mõningad füüsikakonstandid dimensioonita suurusteks ja võrdseks ühega.[1]

Füüsikakonstante

[muuda | muuda lähteteksti]

Tabeliandmed pärinevad allikast: CODATA Internationally recommended 2018 values of the Fundamental Physical Constants.

Sulgudes olevad numbrid näitavad viimaste numbrikohtade määramatust (nt väärtus 6,674 30(15) tähendab sama mis 6,674 30 ± 0,000 15).

Nendel konstantidel, mis on aluseks Si põhiühikute defineerimisel, on antud täpne väärtus (ilma piirhälveteta); see väärtus on valitud niisugune, mis kehtestamise ajal vastas kõige paremini mõõtmistulemustele.

Konstant Tähis(ed Väärtus (SI ühikutes)
Elektromagnetism
Valguse kiirus vaakumis
Magnetiline konstant
Elektriline konstant
Elementaarlaeng (täpne väärtus)
Gravitatsioon
Gravitatsioonikonstant
Termodünaamika
Absoluutne nullpunkt
Avogadro arv , (täpne väärtus)
Boltzmanni konstant (täpne väärtus)

Elektronvoltides kraadi kohta:

Stefani-Boltzmanni konstant
Universaalne gaasikonstant
Osakestefüüsika
Bohri raadius
Plancki konstant (täpne väärtus)

Elektronvoltides:

Elektroni mass
Elektroni klassikaline raadius
Elektroni magnetmoment
Neutroni mass
Neutroni magnetmoment
Prootoni mass
Prootoni magnetmoment
Muud
Faraday konstant
Aatommassiühik
  1. ENE 3. köide, 1988