Eenetsid
Eenetsid (vananenud nimetus jenisseisamojeedid) on samojeedi rahvas, kes on rääkinud emakeelena eenetsi keelt.
Eenetsite traditsiooniline asuala on olnud Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal.
Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel.[1]
Vanast ajast on eenetsite elatusalad olnud küttimine ja kalastamine. Alates 20. sajandist on eenetsid hakanud laiemalt pidama kodustatud põhjapõtru. Varem oli eenetsitel vähe põhjapõtru ja neid kasutati peamiselt veoloomadena.
Tänapäeval jagunevad eenetsid kaheks teineteisest mõnesaja kilomeetri kaugusel elavaks hõimuks. Kumbki hõim kõneleb oma murret, endid kutsutakse vastavalt bai ja maddu. Ühine endanimetus eenetsitel puudub. Rahvanimetus "eenets" lähtub eenetsikeelsest sõnast enet (inimene). Oma kirjakeelt polnud eenetsitel pikka aega,[2] see loodi neile alles 1986. aastal[3]. Esimene eenetsikeelne aabits ilmus 2020. aastal (200 eksemplari)[4].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Venemaa statistikaamet" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2013. Vaadatud 14. novembril 2012.
- ↑ Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal. Põhja ja itta : lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost. Tallinn, 1974, lk. 37-38
- ↑ Indrek Jääts (koostaja) (2018). Uurali kaja: soome-ugri ja samojeedi rahvad. Tartu: Eesti Rahva Muuseum. Lk 130.
- ↑ Rein Sikk (29. veebruar 2020). "Kummaline soome-ugri ilm: Pea iga eenets saab endale isikliku aabitsa". Maaleht. Vaadatud 05.01.2021.