Hiiumaa

See artikkel räägib saarest; maakonna kohta vaata artiklit Hiiu maakond

---

Hiiumaa
Hiiumaa Hiiumaa
Koordinaadid	58° 53′ N, 22° 39′ E
Pindala	989 km²
Rannajoone pikkus	310 km
Elanikke	umbes 10 000
Fail:HiiuAsend.jpg

Hiiumaa on suuruselt (989 km²) teine saar Eestis Saaremaa järel. Valdava osa Hiiu maakonnast moodustab Hiiumaa saar.

Saare ida- ja kaguranniku lähedal paikneb umbes 200 saart ja saarekest, millest suurim on tammide kaudu peasaarega ühendatud Kassari (19,3 km²). Hiiumaa ümber asuvatest laidudest on suurim Vohilaid. Hiiumaast kagus olevaid laide nimetatakse Hiiumaa laidudeks.

Hiiumaa rannajoon (pikkus 310 km) on hästi liigendunud. Pikalt läände ulatub Kõpu poolsaar, mille keskosa kerkib 67 meetrini ja kus asub Baltimaade vanim tuletorn – Kõpu tuletorn, mis on ehitatud 16. sajandi esimesel poolel eelkõige ohtliku Hiiu madala eest hoiatamiseks. Ülejäänud osa saarest on madal.

Suuremat osa Hiiumaast katab mets. Saare taimestik on liigirikas – ligi 1000 liiki soontaimi, neist palju haruldusi.

Ajalugu

13. sajandi keskel tulid siia esimesed rootslased. 14. sajandil oli saarel juba palju hiiurootslasi.

Aastatel 1563-1720 oli Hiiumaa Rootsi valdustes.

Sadamad

• Emmaste vallas - Sõru sadam
• Käina vallas - Orjaku sadam
• Kõrgessaare vallas - Lehtma sadam, Kalana sadam
• Pühalepa vallas - Suursadam, Heltermaa sadam

Hiiumaa kihelkonnad 20. sajandi algul

Hiiumaa kuulus siis administratiivselt Läänemaa alla.

• Emmaste
• Käina
• Reigi
• Pühalepa

Vaata ka

• Hiidlased

Välislink

• Hiiumaal matkajatele
• Hiiumaa uudiseid
• Hiiumaa uudiste arhiiv