Baruch Spinoza: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. märts 2021, kell 21:22

Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.

Spinoza tööde tegelik suurus ja tähtsus sai selgeks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi valgustusajastule ning tänapäevasele piiblikriitikale. Oma peateoses "Eetika" astus ta vastu Descartes'i keha ja vaimu dualismile. Spinozat peetakse Lääne filosoofia üheks tähtsaimaks filosoofiks. Georg Wilhelm Friedrich Hegel ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."

Tema poliitilistest teostest tuntuimad on "Tractatus Theologico-Politicus" (1670) ja "Tractatus Politicus" (kirjutatud 1675, ilmunud postuumselt 1677).

Spinoza elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižsed õpetajakohad. Perekonnalt saadud päranduse andis ta oma õele. Spinoza suri 1677. aasta veebruaris kopsuhaigusse, mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas.

Teosed eesti keeles

"Eetika: geomeetrilise korra järgi tõestatud ja viide ossa jagatud". Ladina keelest tõlkinud ja järelsõna: Margus Ott. Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2016, 392 lk; ISBN 9789985775370

Kirjandus

Viktor Viilup, "Noore Spinoza jumalaõpetus". Magistritöö, Tartu Ülikool, Tartu 1932, 146 lehte masinakirja, asub Tartu Ülikooli Raamatukogus
Leopold (= Leo) Anvelt, "Jumalamõiste Spinoza õpetuses". Magistritöö, Tartu Ülikool, Tartu 1936, 204 lehte masinakirja, asub Tartu Ülikooli Raamatukogus
Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost II. Filosoofia uuestisünd: Bacon ja Spinoza". Tõlkinud Leo Anvelt. Sari Elav Teadus, nr 61, EKS, Tartu 1937, 112 lk; 2. trükk (ühes köites): Olion, Tallinn 1998
Vassili Sokolov, "Spinoza". Vene keelest tõlkinud M. Lumi. Lisa lk 135–136: katkendeid teosest "Traktaat mõistuse täiustamisest ja teest, mida mööda jõuab kõige paremini asjade tõese tunnetamiseni". Sari Suuri mõtlejaid, Eesti Raamat, Tallinn 1978, 144 lk
Roger Scruton, "Spinoza". Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga. Sari Suured filosoofid, nr 8, Varrak, Tallinn 2001, 60 lk; ISBN 9985304810
"Spinoza tarkuseraamat: tee sisemise vabaduse juurde" (originaalpealkiri: The Ethics of Spinoza). Koostanud Dagobert D. Runes; inglise keelest tõlkinud Marja Liidja. Ersen, Tallinn 2004, 216 lk; ISBN 9985768450

Välislingid

Toomas Paul, "Paratamatud ehk igavesed tõed" (Roger Scrutoni raamatu "Spinoza" arvustus) – Sirp 8. märts 2002, lk 2; ilmunud ka T. Pauli kogumikus "Kirik keset küla", Ilmamaa, Tartu 2003, lk 389–392

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Baruch''' või '''Benedict de Spinoza''' ([[24. november]] [[1632]] [[Amsterdam]] – [[21. veebruar]] [[1677]] [[Haag]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[Holland]]i [[filosoof]].
-Spinoza tööde suuremahulisus ja tähtsus sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks [[ratsionalism|ratsionalistlikuks]] filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi [[valgustusajastu]]le ning tänapäevasele [[piiblikriitika]]le. Oma peateoses "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" astus ta vastu [[René Descartes|Descartes]]'i [[keha ja vaimu dualism]]ile. Spinozat peetakse [[Lääne filosoofia]] üheks tähtsaimaks filosoofiks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."
+Spinoza tööde tegelik suurus ja tähtsus sai selgeks alles pärast tema surma. Tänapäeval peetakse teda üheks suurimaks [[ratsionalism|ratsionalistlikuks]] filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi [[valgustusajastu]]le ning tänapäevasele [[piiblikriitika]]le. Oma peateoses "[[Eetika (Spinoza)|Eetika]]" astus ta vastu [[René Descartes|Descartes]]'i [[keha ja vaimu dualism]]ile. Spinozat peetakse [[Lääne filosoofia]] üheks tähtsaimaks filosoofiks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas spinozistid või üldse mitte filosoofid."
 Tema poliitilistest teostest tuntuimad on "[[Tractatus Theologico-Politicus]]" (1670) ja "[[Tractatus Politicus]]" (kirjutatud 1675, ilmunud postuumselt 1677).