Karl Burman vanem: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
27. rida: 27. rida:
Lõpetas [[1896]]. aastal Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.
Lõpetas [[1896]]. aastal Tallinnas [[Peetri algkool]]i, aastal [[1900]] õppis [[Moskva]]s G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. [[1901]]–[[1902]] täiendas ta end Peterburis [[Stieglitzi kunstikool|Stieglitzi kunsttööstuskool]]is, [[1902]]–[[1909]] tudeeris [[Peterburi Kunstiakadeemia]]s [[arhitektuur]]i.


[[1910]]. aastast tegutses ta Tallinnas projekteerijana.<ref name="RN, 2002" /> 1912–1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I maailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõud, hiljem vabakutseline.
[[1910]]. aastast tegutses ta arhitektina Tallinnas.<ref name="RN, 2002" /> 1912–1914 töötas koos [[Artur Perna|Artur Pernaga]] oma arhitektuuribüroos. [[I Maailmasõda|I maailmasõja]] ajal oli tegev [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindluse]] ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli [[Tallinna Tehnikum|Tallinna Tehnikumi]] õppejõud, hiljem vabakutseline.


1941. aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen|August Janseniga]] rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend [[Paul Burman|Paul Burmani]] töid<ref name="ES, 1942" /> ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.
1941. aastal hävis Burmanite kodu [[Kadriorg|Kadriorus]]. Koos kunstnike [[Peet Aren]]i ja [[August Jansen|August Janseniga]] rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend [[Paul Burman|Paul Burmani]] töid<ref name="ES, 1942" /> ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.

⚫
== Isiklikku ==
⚫
Ta oli [[Paul Burman]]i vend, [[Karl Burman noorem]]a isa ja [[Kristi Burman]]i vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde [[Clarissa Vallner|Clarissa]] (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, [[kälimees]] [[Artur Vallner]] oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen-Tammsaare]]<ref>[[Elem Treier]] Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011</ref>.


==Looming==
==Looming==


=== Arhitektina ===
=== Arhitektina ===
Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui enda jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanikuks oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maja Buschi majaks.
Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.<ref name="RN, 2002" /> Ta ehitas justkui enda jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.<ref name="RN, 2002" /> [[1912]]. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. <ref name="RN, 2002" /> Maja omanik oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane [[August Busch]] ning rahvasuus nimetatigi maja Buschi majaks.


Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja [[Pirita]]l (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja [[Järve jaamahoone|Järve jaamahoonele]].
43. rida: 40. rida:
Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.
Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.


Burmani loomingust tuleks kindlasti ära mainida [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> 1930. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas [[Saku |Saku aedlinna]] projekti ning Tallinna [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] rekonstrueerimise kava. Pärast [[II maailmasõda]] projekteeris põllumajandusehitisi ja eramuid.
Burmani loomingu paremikku kuuluvad hoone Tallinnas [[Raua tänav|Raua]] 39, endine postipeavalitsuse hoone [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, [[Toompea loss]]i ja [[Balti jaam]]a ümberehitamine ning [[Iseseisvuse panteon]]i projekt.<ref name="ES, 1942" /> 1930. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas [[Saku |Saku aedlinna]] projekti ja Tallinna [[Vabaduse väljak|Vabaduse väljaku]] rekonstrueerimise kava. Pärast [[II maailmasõda]] projekteeris põllumajandusehitisi ja eramuid.
Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman [[funktsionalism|funktsionalismile]].
Burmani arhitektuur oli valdavalt [[juugend]]stiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman [[funktsionalism|funktsionalismile]].
59. rida: 56. rida:


Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.
Kuulus [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]usse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.

⚫
== Isiklikku ==
⚫
Ta oli [[Paul Burman]]i vend, [[Karl Burman noorem]]a isa ja [[Kristi Burman]]i vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde [[Clarissa Vallner|Clarissa]] (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, [[kälimees]] [[Artur Vallner]] oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen-Tammsaare]]<ref>[[Elem Treier]] Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011</ref>.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 24. november 2020, kell 17:43

Karl Burman
Sünninimi Karl Friedrich Burman
Sündinud 17. mai 1882
Sumõ, Harkovi oblast
Surnud 10. mai 1965
Tallinn
Rahvus sakslane
Haridus Stieglitzi kunstikool, Peterburi Kunstiakadeemia
Tegevusala arhitekt ja akvarellist

Karl Friedrich Burman (Buhrman, Burmann 17. mai 1882 Sumõ, Harkovi kubermang – 10. mai 1965 Tallinn) oli eesti arhitekt ja akvarellist.

Ta oli üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte ja ka üks Eesti rahvusliku arhitektuuri alusepanijaid.

Elukäik

Lõpetas 1896. aastal Tallinnas Peetri algkooli, aastal 1900 õppis Moskvas G. Stroganovi nimelises tehnilise joonistamise koolis joonistamist ja maalimist. 1901–1902 täiendas ta end Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, 1902–1909 tudeeris Peterburi Kunstiakadeemias arhitektuuri.

1910. aastast tegutses ta arhitektina Tallinnas.[1] 1912–1914 töötas koos Artur Pernaga oma arhitektuuribüroos. I maailmasõja ajal oli tegev Peeter Suure merekindluse ehitusel. 1919–1921 töötas ta Haridusministeeriumis ja 1921–1923 Teedeministeeriumi ehitusvalitsuses. 1922. aastast oli Tallinna Tehnikumi õppejõud, hiljem vabakutseline.

1941. aastal hävis Burmanite kodu Kadriorus. Koos kunstnike Peet Areni ja August Janseniga rajatud kunstnikemajaga hävis hulk vend Paul Burmani töid[2] ning Karl Burman vanema orginaalprojekte.

Looming

Arhitektina

Karl Burman oli arhitekt, kes igasse projekti väga sügavalt sisse elas.[1] Ta ehitas justkui enda jaoks ning tegelikult elaski mitmes enda projekteeritud majas.[1] 1912. aasta sügisel asus ta elama Tatari 21b viimasele korrusele korter-ateljeesse, mida valgustas ülalt klaaskuppel. [1] Maja omanik oli ajakirjanik, kirjastaja ja seltsitegelane August Busch ning rahvasuus nimetatigi maja Buschi majaks.

Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Tema projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital (1911–1912, hävinud), mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks. Rahvusromantiline kallak on iseloomulik ka 1920. aasta Helsingi messi Eesti paviljonile ja Järve jaamahoonele.

Ta hakkas ühe esimesena projekteerima Tallinna suuri üürimaju, milles lähtus Põhjamaade arhitektuurist. Teedeministeeriumis projekteeris raudteelaste elamuid.

Burmani loomingu paremikku kuuluvad hoone Tallinnas Raua 39, endine postipeavalitsuse hoone Kreutzwaldi 10/12, Eesti Panga maja Viljandis, Toompea lossi ja Balti jaama ümberehitamine ning Iseseisvuse panteoni projekt.[2] 1930. aastail süvenenud esinduslikkusetaotlus ilmneb Eesti Kunstimuuseumi hoone konkursile esitatud projektis. Koostas Saku aedlinna projekti ja Tallinna Vabaduse väljaku rekonstrueerimise kava. Pärast II maailmasõda projekteeris põllumajandusehitisi ja eramuid.

Burmani arhitektuur oli valdavalt juugendstiilis. Elamuga Tallinnas Karu tänaval lähenes Burman funktsionalismile.

Kunstnikuna

Akvarelli viljeles Burman juba kooliajast. Varastes piltides on märgata impressionismi mõju. Akvarellistina lõi ta aastatel 1908–1909 rea impressionistlikke Peterburi ja Helsingi sadamamotiive ning seeria maastikke Soomest. Ta võttis osa pea kõigist suurematest kunstinäitustest Eestis. 1911 esines koos Paul Burmaniga Riias ning 1917 toimus isikunäitus Tallinnas. 1920-ndate akvarellid olid dekoratiivsemad. 1930-ndatel muutus tööde käsitluslaad tasakaalukaks ja koloriit vaoshoitumaks.

1939. aastal käis koos pojaga kuuajasel reisil Rootsis, kus osales rahvusvahelisel ehituskongressil ja maalis hulga huvitavaid Stockholmi motiive.[2] Pärast II maailmasõda maalis hulgaliselt linnavaateid.

Kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse, oli korduvalt selle esimees ja juhatuse liige.

Isiklikku

Ta oli Paul Burmani vend, Karl Burman noorema isa ja Kristi Burmani vanaisa. Tema abikaasa oli Helene (neiuna Veltman; 1887–1963), abikaasa õde Clarissa (1889–?) oli Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudi vähemusrahvuste osakonna eesti keele ja kirjanduse lektor, kälimees Artur Vallner oli eesti ja nõukogude poliitik, abikaasa õe Käthe (1896–1979) abikaasa oli kirjanik Anton Hansen-Tammsaare[3].

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Robert Nerman, Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas – EPL, 28.11.2002
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Karl Burman 60-aastane, Eesti Sõna, 16.06.1942
  3. ↑ Elem Treier Tammsaare elu härra Hansenina. Tallinn, 2011
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Burman_vanem&oldid=5759966"