Valter Lang: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
Ta oli Ajaloo Instituudis vanemlaborant (1981–1983), aspirant (1984–1987), nooremteadur (1987–1989), geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (1989–1990), teadusdirektor arheoloogia alal (1990–1992), vanemteadur (1992–1994) ja arheoloogiaosakonna juhataja (1994–1999).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> |
Ta oli Ajaloo Instituudis vanemlaborant (1981–1983), aspirant (1984–1987), nooremteadur (1987–1989), geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (1989–1990), teadusdirektor arheoloogia alal (1990–1992), vanemteadur (1992–1994) ja arheoloogiaosakonna juhataja (1994–1999).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> |
||
Alates 1999. aastast<ref name="ETIS" /> on ta [[Tartu Ülikool]]i arheoloogia professor. 2001–2003 ajaloo-osakonna juhataja ja 2006–2012 [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonna]] [[dekaan]].<ref name="CV" /> |
Alates 1999. aastast<ref name="ETIS" /> on ta [[Tartu Ülikool]]i arheoloogia professor. 2001–2003 ajaloo-osakonna juhataja ja 2006–2012 [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonna]] [[dekaan]].<ref name="CV" /> Alates [[2019]]. aasta lõpust on ta Ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja. |
||
Alates detsembrist 2010 on ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.<ref>Kadri Ratt: [http://www.postimees.ee/354075/teaduste-akadeemia-valis-kuemme-uut-akadeemikut "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut"] Postimees, 8. detsember 2010</ref> |
Alates detsembrist 2010 on ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige.<ref>Kadri Ratt: [http://www.postimees.ee/354075/teaduste-akadeemia-valis-kuemme-uut-akadeemikut "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut"] Postimees, 8. detsember 2010</ref> |
||
Redaktsioon: 14. aprill 2020, kell 17:05
Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, akadeemik.
Lang on peamiselt tegelenud Eesti muinasaja uurimisega. Eriti põhjalikult on ta uurinud muistset Revala (Rävala) maakonda.
Elulugu
Valter Lang sündis Siberis, kuhu tema vanemad olid küüditatud 1949. aastal. Pere naasis Eestisse 1958. aastal.[1]
Ta alustas kooliteed Kuigatsis ning suundus sealt edasi Otepää Keskkooli. Seal oli äsja avatud ka ajaloo eriklass, kus Lang puutus kokku arheoloogiliste väljakaevamistega Otepää Linnamäel, koduloo-uurimisega ning allikmaterjalidega töötamisega.[1]
Ta lõpetas keskkooli 1976. aastal ja Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal.[2] Sealt edasi suundus ta tööle Ajaloo Instituuti Tallinnas, kus talle anti 1982. aastal uurimisteemaks Pirita jõe alamjooksu rauaaja muistised.[1] See viis 1988. aastal ajalookandidaadi kraadi kaitsmiseni teemal "Pirita jõe alamjooksu piirkonna arheoloogilised muistised"[3] NSV Liidu TA Arheoloogia Instituudi Leningradi osakonna juures.[1] Ta sai 1996. aastal Tartu Ülikooli juures doktorikraadi teemal "Muistne Rävala".[4]
Ta oli Ajaloo Instituudis vanemlaborant (1981–1983), aspirant (1984–1987), nooremteadur (1987–1989), geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (1989–1990), teadusdirektor arheoloogia alal (1990–1992), vanemteadur (1992–1994) ja arheoloogiaosakonna juhataja (1994–1999).[4]
Alates 1999. aastast[4] on ta Tartu Ülikooli arheoloogia professor. 2001–2003 ajaloo-osakonna juhataja ja 2006–2012 filosoofiateaduskonna dekaan.[3] Alates 2019. aasta lõpust on ta Ajaloo ja arheoloogia instituudi juhataja.
Alates detsembrist 2010 on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige.[5]
Ta on Kultuuriteooria tippkeskuse juht.
Teoseid
- Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993.
- Muistne Rävala. 1. köide, Maa, muistised ja kultuur : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 1 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
- Muistne Rävala. 2. köide, Kronoloogia. Asustus, ühiskond ja majandus : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 2 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
- Keskusest ääremaaks : viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal = From centre to periphery : establishment and history of farming settlement in Vihasoo and Palmse area (Virumaa, North Estonia). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000.
- Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
- The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Tartu: Tartu University Press, 2007.
- Läänemeresoome tulemised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018
Artikleid ajakirjanduses
- Kui haldusreformi teostaks Lembitu. Eesti Ekspress, 20. märts 2009
- Valter Lang, Baltimaade metalliaeg, noorem rauaaeg Lätis ja Leedus
Tunnustused
- 1997 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2003 – Ajalookirjanduse aastapreemia
- 2008 – Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "The Bronze and Early Iron Ages in Estonia" eest[6]
- 2011 – Eesti Vabariigi teaduspreemia
Isiklikku
Ta on olnud abielus etnoloogi ja muusemitöötaja Merike Langiga.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Akadeemiline keskus: akadeemik Valter Lang on arheoloogina sõna otseses mõttes meile meie kaugema mineviku tagasi andnud. Kirjutas Margus Maidla
- ↑ Valter Lang TA kodulehel
- ↑ 3,0 3,1 CV Eesti Teaduste Akadeemia lehel
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Valter Lang Eesti Teadusinfosüsteemis
- ↑ Kadri Ratt: "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut" Postimees, 8. detsember 2010
- ↑ Lennart Meri teadustöö auhind
Välislingid
- Valter Lang Eesti Teadusinfosüsteemis
- Valter Lang TA kodulehel