Anorgaaniline analüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
'''Anorgaaniline analüüs''' on [[analüütiline keemia|analüütilise keemia]] haru, mis tegeleb [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise aine]] koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.
'''Anorgaaniline analüüs''' on [[analüütiline keemia|analüütilise keemia]] haru, mis tegeleb [[anorgaaniline keemia|anorgaanilise aine]] koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega, kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.


Eesmärk võib olla kas ühe, mõne (näiteks ainete klassi) või kõigi aine komponentide kvalitatiivne või kvantitatiivne määramine.
Eesmärk võib olla kas ühe, mõne (näiteks ainete klassi) või kõigi aine komponentide kvalitatiivne või kvantitatiivne määramine.
7. rida: 7. rida:
Anorgaanilise [[kvantitatiivne analüüs|kvantitatiivse analüüsi]] [[klassikaline keemiline analüüs|klassikalised]] keemilised meetodid on [[kaalanalüüs]] ja [[mahtanalüüs]]. Kaalanalüüsi puhul sadestatakse ja eraldatakse määratav komponent raskesti lahustuva ühendina, mis pärast kuivatamist või kuumutamist kaalutakse. Mahtanalüüsi puhul leitakse määratava komponendi kogus [[tiitrimine|tiitrimiseks]] kulunud töölahuse mahu ja [[kontsentratsioon]]i kaudu.
Anorgaanilise [[kvantitatiivne analüüs|kvantitatiivse analüüsi]] [[klassikaline keemiline analüüs|klassikalised]] keemilised meetodid on [[kaalanalüüs]] ja [[mahtanalüüs]]. Kaalanalüüsi puhul sadestatakse ja eraldatakse määratav komponent raskesti lahustuva ühendina, mis pärast kuivatamist või kuumutamist kaalutakse. Mahtanalüüsi puhul leitakse määratava komponendi kogus [[tiitrimine|tiitrimiseks]] kulunud töölahuse mahu ja [[kontsentratsioon]]i kaudu.


Tänapäeval on kasutusel efektiivsed [[instrumentaalanalüüs|instrumentaalmeetodid]]:
Tänapäeval on kasutusel efektiivsed [[instrumentaalanalüüs|instrumentaalmeetodid]]:
*[[Aatomiemissioonspektroskoopia]] (AES) tegeleb [[aatom]]itest kiiratava kiirguse spektrite uurimisega
*[[Aatomiemissioonispektroskoopia]] (AES) tegeleb [[aatom]]itest kiiratava kiirguse spektrite uurimisega
*[[Aatomiabsorptsioonspektroskoopia]] (AAS) tegeleb aatomites neelduva kiirguse spektrite uurimisega
*[[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] (AAS) tegeleb aatomites neelduva kiirguse spektrite uurimisega
*[[Spektrofotomeetria]] mõõdab lahuse optilisi omadusi lähi-[[ultraviolettkiirgus|UV]], nähtava [[valgus]]e ja [[infrapunakiirgus]]e piirkonnas
*[[Spektrofotomeetria]] mõõdab lahuse optilisi omadusi lähi-[[ultraviolettkiirgus|UV]]-, nähtava [[valgus]]e ja [[infrapunakiirgus]]e piirkonnas
*[[Ioonivahetuskromatograafia]] kolonnis oleva [[ioniit|ioniidi]] ([[anioniit|anioniidi]] või [[kationiit|kationiidi]]) pinnal on ioonsed [[funktsionaalrühm]]ad, mis interakteeruvad proovis olevate vastasmärgilise laenguga [[ioonid]]ega. See võimaldab lahutada [[katioon]]e, [[anioon]]e ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.
*[[Ioonivahetuskromatograafia]] kolonnis oleva [[ioniit|ioniidi]] ([[anioniit|anioniidi]] või [[kationiit|kationiidi]]) pinnal on ioonsed [[funktsionaalrühm]]ad, mis interakteeruvad proovis olevate vastasmärgilise laenguga [[ioonid]]ega. See võimaldab lahutada [[katioon]]e, [[anioon]]e ja polaarseid molekule olenevalt nende elektrilisest laengust.
*[[Kapillaarelektroforees|Klassikaline kapillaarne tsoonelektroforees]] on meetod, kus laetud osakesed liiguvad [[elektrijuhtivus]]t omavas vedelas keskkonnas (kapillaaris on [[puhverlahus|puhvri]] vesilahus) [[elektriväli|elektrivälja]] mõjul. Meetod võimaldab lahutada ioone ja laetud molekule.
*[[Kapillaarelektroforees|Klassikaline kapillaarne tsoonelektroforees]] on meetod, kus laetud osakesed liiguvad [[elektrijuhtivus]]t omavas vedelas keskkonnas (kapillaaris on [[puhverlahus|puhvri]] vesilahus) [[elektriväli|elektrivälja]] mõjul. Meetod võimaldab lahutada ioone ja laetud molekule.

Viimane redaktsioon: 16. märts 2020, kell 18:08

Anorgaaniline analüüs on analüütilise keemia haru, mis tegeleb anorgaanilise aine koostise kindlakstegemisega või anorgaaniliste ühendite identifitseerimisega, kasutades keemilisi ja füüsikalisi meetodeid.

Eesmärk võib olla kas ühe, mõne (näiteks ainete klassi) või kõigi aine komponentide kvalitatiivne või kvantitatiivne määramine.

Anorgaanilise materjali kvalitatiivseks uurimiseks kasutatakse mitmeid lihtsaid teste. Näiteks anorgaanilised ühendid annavad gaasi leegile spetsiifilise värvuse vastavalt metalli ioonile; olulist teavet annavad materjali vees, hapetes või leelistes lahustamise testid; sademe teke AgNO3 lahusega näitab halogeniidioone, sademe teke BaCl2-ga näitab sulfaatiooni jne.

Anorgaanilise kvantitatiivse analüüsi klassikalised keemilised meetodid on kaalanalüüs ja mahtanalüüs. Kaalanalüüsi puhul sadestatakse ja eraldatakse määratav komponent raskesti lahustuva ühendina, mis pärast kuivatamist või kuumutamist kaalutakse. Mahtanalüüsi puhul leitakse määratava komponendi kogus tiitrimiseks kulunud töölahuse mahu ja kontsentratsiooni kaudu.

Tänapäeval on kasutusel efektiivsed instrumentaalmeetodid:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]