Tiitrimine
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2013) |
Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).[1]
Meetodid
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatakse kolme tiitrimismeetodit:
Otsetiitrimine
[muuda | muuda lähteteksti]Teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse titrandi (T) lahust kuni reaktsiooni lõpp-punkti fikseerimiseni.
- skeem: A + T = P
Tagasitiitrimine
[muuda | muuda lähteteksti]Teatud kogusele tiitritavale lahusele (A) lisatakse liias titrandi (T) lahust; titrandi liig tiitritakse tagasi teise teadaoleva kontsentratsiooniga ainega (B), mis reageerib hästi titrandiga, kuid ei lagunda analüüdi ja titrandi reaktsioonil moodustunud produkti (P).
- skeem: A + Tliias = P + Tliig
- Tliig + B = Q
Asendustiitrimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatakse eelkõige kompleksonomeetrias. Titrandi (T) ja nõrgema kompleksimoodustaja (B) vahelise reaktsiooni produktiga (Q) pannakse reageerima tiitritav lahus (A, peab olema tugevam kompleksimoodustaja); määratakse eralduva nõrgema kompleksimoodustaja (B) hulk.
- skeem: A + Q = P + B
- B + T = Q
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tartu ülikool Analüütiline keemia I, tiitrimine" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2007. Vaadatud 29. märtsil 2012.