Le Mans

Le Mans
[ löm'aan ]
Le Mansi vapp
Pindala	52,8 km²
Elanikke	145 004 (1.01.2021)
Koordinaadid	48° 0′ N, 0° 12′ E

Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus. Asub Sarthe ja Huisne jõe liitumiskohas.

Le Mans on Lääne-Prantsusmaal asuva kunagise Maine'i piirkonna, ning tänapäevase Sarthe'i departemangu pealinn. Kohalike elanikke kutsutakse Manceaux ja Mancelles.

Le Mansi peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sõpruslinnade" traditsiooni. Le Mansi esimeseks sõpruslinnaks sai Paderborn Saksamaal aastal 836. See ühendus ristiti Euroopa Valguseks.

Asend ja suurus

Le Mans on Sarthe ja Huisne jõe ristumiskohas, umbes 220 km Pariisist ja 200 km Nantes'ist. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ja tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne (Inglismaa-Hispaania).

Linna pindala on 52 km², mille järgi on Le Mans pärast Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.

Elanikkond

Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans pärast Nantes'i ja Angersi kolmandal kohal, 16. kohal Prantsusmaal.

Majandus

Raudteede loomisega suurenes linn järsult. 1842. aastal lõi Ernest Sylvain Bollée kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevõtteid. Tema poeg Amedee Bollee tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896. aastal valmis esimene bensiinimootoriga auto. Aastal 1906 toimus esimene Prantsuse Grand Prix, millest hiljem sündis "24 tunni ralli" loomise idee. Lennunduse pioneerid vennad Wilbur ja Orville Wright tulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit Flyer Model A, mis tõusis õhku 8. augustil 1908.

Ajalugu

Tänav vanalinnas

Gallo-Rooma linnamüür

Inimasustuse alguseks loetakse umbes 4000. aastat eKr. Esimesed elanikud sarnasesid keldi hõimudele: Aulerc'id, hõim Loire'i ja Seine'i jõe vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, põllumajanduses ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne 1. sajandil eKr. Ka Caesari märkmed 5000 Cenomanist Gallia sõja Vercingétorix' lahingus, mis olevat veerand kogu lääne Gallia sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.

Esmamainitud geograaf Ptolemaiose poolt kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus Vindo tähendab "valge" või "hele", ja dunum tähendab "küngas" või "kindlus". Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. 1.–3. sajandil Rooma impeeriumis muudeti linna nimi Subdunumiks, mille algus oli keldikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsuspärasemaks, kuid mis tähendab "linna kindluse jalamil". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Jäljed 3. sajandil ehitatud amfiteatrist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud linnamüüride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.

Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11. sajandi võimuvõitlusetele Põhja-Prantsusmaa Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt Normandia hertsogkonna valitsejale William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffroy V abiellus 17. juunil 1128, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapselaps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.

Plantagenet impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui Prantsusmaa kuningriik kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas Philippe Auguste alustas rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jäi Richard I Lõvisüdame lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mansis ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse. Iidsed Rooma müürid kaitsesid linna 1356. aastal Lancasterite rünnakute vastu Saja-aastase sõja (1337–1453) alguses, kuid hiljem sai linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448. aastani, mil läks taas prantslaste valdusse.

Vaatamisväärsused

• Le Mansi vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivitänavad, pool-puittoestusega majad. Fassaadid, mida tunneme filmidest "Cyrano de Bergerac" Gérard Depardieu'ga peaosas (1989) või "Raudne mask" Leonaro di Caprioga peaosas (1997)
• Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julienile
• Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule, mis räägib linna ajaloost
• Jardin des Plantes, avalik park, rikkaliku taimestikuga
• Kuninganna Bérengère muuseum, kollektsioon kohalikust kunstist ja Le Mansi tavaelust
• Tesse Muuseum, kaunite kunstide muuseum, sisaldab ka rikkaliku Egiptuse arheoloogia kollektsiooni
• Automuuseum
• Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
• Arche de la Nature 40 ha looduskaitseala linna kõrval

Mootorisport

Vaatamata oma värvikale ajaloole on tänapäeval linn rohkem tuntud Le Mansi 24 tunni võidusõit (24Heures Du Mans) poolest, mida peetakse seal aastast 1923. Linnas on kaks eraldi võidusõidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugattile, on aasta läbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis võistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis aastal 1906.

Välislingid

• Le Mansi koduleht