Keisrinna Matilda

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Keisrinna Matilda
Keisrinna Matilda
Isikuandmed
Sünniaeg (7.) veebruar 1102
Surmaaeg 10. september 1167 (65-aastasena)
Vanemad Henry I
Edith (Šoti Matilda)
Lapsed Henry II
Geoffroy
William
Sugulased Stephen de Blois
William Vallutaja
Richard I Lõvisüda

Keisrinna Matilda, Anjou krahvinna, Inglise leedi (tuntud ka kui Maud[1] või Mathilde[2]; veebruar 1102 – 10. september 1167) oli Inglismaa kuninga ja Normandia hertsogi Henry I (troonil 1100–1135) ning Šoti Matilda (ristinimi Edith) tütar ja seega isa poolt William Vallutaja lapselaps. Tema isa Henry I pärandas talle Inglismaa trooni, kuid kuningliku nõukogu vastuseisu tõttu Matilda sellele ei pääsenud ning teda ei kroonitud kunagi Inglismaa kuningannaks. Matilda pärandas Inglise trooniõiguse oma vanimale pojale Henryle (Henry II, 1133–1189), kellest sai Inglismaa kuningas (1154–1189).

Matilda valitsejakarjääri hiilgeajaks on peetud ajavahemikku 1139–1148, kui ta kandideeris Henry I ainsa seadusliku järglasena Inglismaa troonile. Matilda trooninõudlus tegi temast esimese Inglismaa naissoost troonipärija, kes soovis ainuisikulist tunnustust valitsejana. Kuigi ka enne Matildat oli anglosaksi naistel olnud kuninglik võim, olid nad valitsenud oma abikaasade või alaealiste poegade nimel regentidena.[3]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Matilda sündis tõenäoliselt 7. veebruaril 1102. Ta oli Henry I (Inglismaa kuningas ja Normandia hertsog) ja Šoti Matilda (ristinimi Edith) tütar[4] ning üks kahest paari täisikka jõudnud ühisest järeltulijast. Henry teine seaduslik järeltulija ja loodetav troonipärija William Adelin hukkus aastal 1120 traagiliselt laevaõnnetuses.[5]

Aastal 1114, kui Matilda oli 11-aastane, korraldas Henry I abielu Matilda ja Püha Rooma Keisririigi keisri Heinrich V vahel. Selle abieluga sai Matilda endale Püha Rooma Keisririigi keisrinna tiitli. Heinrich V suri aastal 1125. Lesestunud Matilda oli ikka veel noor ja lastetu.[5]

1128. aastal korraldas Henry I abielu 25-aastase keisrinna Matilda ning 14-aastase Anjou krahvi Geoffroy V vahel. Peagi pärast pulmi (samal aastal) jättis Matilda oma abikaasa ning naasis Inglismaale. Nende abielu puhul osutusid probleemideks vanusevahe ja staatuse erinevus. Aastal 1131 uuendas paar abieluvandeid ning Matilda naasis Geoffroy V juurde. Matilda ja Geoffroy olid abielus 22 aastat ning neil sündis abielu jooksul kolm poega:[6]

  • Henry II, Inglismaa kuningas (1154–1189) ning Anjou krahv ja Normandia hertsog
  • Geoffroy, Nantes'i krahv
  • William, Poitou krahv

Elu lõpuaastad veetis Matilda Normandias, kus ta suri 65-aastasena 10. septembril 1167.[7]

Pärijakriis[muuda | muuda lähteteksti]

14. sajandi illustratsioon Valge Laeva laevahukust aastal 1120

Pärast oma ainsa seadusliku meessoost järeltulija William Adelini traagilist surma 1120. aastal otsustas Inglismaa kuningas Henry I pärandada trooni Matildale.[5] Kuna Henry I teine abielu Leuveni Adelizaga oli jäänud lastetuks, oli Matilda tema ainus seaduslikust abielust sündinud järeltulija.[8]

Henry I-l oli mitu abieluvälist last, kellele ta oleks võinud ajastu tavade järgi trooni pärandada. Üks nendest oli Robert, keda on kirjeldatud kui head sõjameest ja isale truud liitlast. Sobivaid troonipretendente leidus ka Henry lähisugulaste seas. Üks neist oli Henry I õepoeg Stephen de Blois. Henry I avaldas aga soovi, et pärijaks saaks tingimata tema seaduspärane järglane Matilda, sõltumata sellest, et tegu oli naisega.[9]

Vaid aasta pärast Matilda lesestumist (1125) kutsus Henry I tütre tagasi Inglismaale. 1126. aasta lõpus tuli kokku kuninglik nõukogu ning 1. jaanuaril 1127 vandusid vasallid Matildale Inglismaa troonipärijaks saamiseks truudust. Kokku kutsutud vasallide hulka kuulus ka Stephen de Blois.[10]

Henry I vasallid vandusid Matildale truudust kahel korral.[11] Selleks, et kindlustada järgmine põlvkond troonipärijaid, korraldas Henry I abielu Anjou krahvi Geoffroy V ja lesestunud keisrinna Matilda vahel. Teisest abielust tõi Matilda aastatel 1133 ja 1134 ilmale kaks poega, kes elasid üle imikuea, tugevdades Matilda kandidatuuri Inglismaa troonile.[12] Kuigi Matildal oli seadusliku pärijana õigus troonile, ei jõudnud ta seda õigust kunagi realiseerida. Pärast isa surma 1135. aastal täitis tekkinud võimutühimiku Matilda nõbu Stephen de Blois, jättes Matilda seega pärandist ilma.[13]

Võitlus trooni pärast[muuda | muuda lähteteksti]

1135. aasta detsembris suri Henry I Normandias. Matildal tundusid olevat isa trooni pärimiseks kõik eeldused: ta oli Henry I ainus seadusjärgne pärija, tal oli kaks seaduslikku meessoost järeltulijat ning talle ja ta järglastele oli vannutud truudust. Hoolimata eeltoodust esines juba enne Henry I surma vastuseisu Matilda kandidatuurile isa pärijana. Mitmed Henry I toetajad lugesid Matildale antud vandeid kehtetuks, kuivõrd neile ei olnud antud õigust kaasa rääkida Matilda teise abikaasa valikul.[14]

Isa surma ajal viibis Matilda Anjous. 1127. aastal saadud truudusvanded ei taganud talle automaatset õigust Inglismaad Henry I surma järel valitsema asuda. Troonile pääsemiseks pidanuks ta isiklikult Londonisse minema ja laskma end Westminster Abbeys Inglismaa valitsejaks kroonida. Matilda jäi aga Prantsusmaale, tegemata katset trooni endale haarata. Üks võimalikest põhjustest, miks Matilda Inglismaale ei sõitnud, võis olla tema rasedus: on arvatud, et tõenäoliselt oli Matilda oma kolmanda lapse ootel.[15]

Samal ajal kui Matilda jäi Prantsusmaale, asus tema nõbu, Henry I õepoeg Stephen de Blois võimutühimikku täitma. Kuigi Stephen oleks olnud toonaste tavade järgi ideaalne meessoost troonipärija, ei kaalunud Henry I teda sellena kunagi. Kolm nädalat pärast kuninga surma lasi Stephen de Blois ennast Londonis kroonida.[15]

Tõenäoliselt nõustusid Geoffroy ja Matilda algul, et kõige praktilisem viis pärand endale saada oleks Normandia vallutamine. Kuigi Stephen kogus tuntust Normandia hertsogina, ei suutnud ta piirkonda täielikult oma kontrolli all hoida. Matilda, nähes Stepheni vastuseisu kirikuga, otsustas ise alternatiivse valitsejakandidaadina Inglismaa troonile pretendeerida. Geoffroy jätkas aga Normandia vallutamist. Aastal 1137 sõlmisid Geoffroy ja Stephen vaherahu, kuid järgmised seitse aastat oli Geoffroy siiski pühendunud Normandia vallutamisele. 1144. aastal sai temast ametlikult Normandia hertsogkonna hertsog.[16]

Septembris 1139 jättis Matilda abikaasa ja lapsed Prantsusmaale ning sõitis ise Inglismaale, kus esitles ennast Stephen de Blois'le alternatiivse valitsejana.[17] Inglismaal pälvis ta mitmete parunite, kaasa arvatud oma poolvenna Roberti toetuse.[11] Vahemikus 1139–1141 seadis Matilda end sisse Edela-Inglismaal, esitledes ennast kui ainuisikulist naissoost valitsejannat.

Pärast Matilda saabumist Inglismaale algas kodusõdade periood, mida on nimetatud anarhiaks. Selle käigus võeti 1141. aasta kevadel vangi kuningas Stephen ning anti Matildale üle. Matilda võttis üle kuninglikud maavaldused ja ametikoha. Kuigi üksikutes ametlikes dokumentides on teda mainitud kui kuningannat, ei kroonitud teda ametlikult kunagi. Märtsis 1141 otsustati Winchesteris Matildale anda valitseja tiitel Domina Anglorum, s.o Inglise leedi, ning talle pakuti ametlikult valitseja krooni. Matilda ei võitnud londonlaste usaldust ja juunis 1141 oli ta sunnitud tõmbuma tagasi Oxfordi.[18]

1141. aasta oktoobris võtsid Stepheni abikaasa, Boulogne'i Matilda väed pantvangi Matilda poolvenna ja peamise sõjalise nõuandja Roberti. Matilda oli sunnitud pantvange vahetama ning andis vastutasuks tagasi kuningas Stepheni. Aastal 1148 pärandas Matilda oma trooniõigused poeg Henryle. Ta naasis Normandiasse, kus ühines oma perega esimest korda pärast 1139. aastat. Stepheni surma järel 1154. aastal sai Henryst uus Inglismaa valitseja.[19]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Matilda kandis pärast teist abielu Anjou krahvinna tiitlit. Sellest olenemata ei viidanud Matilda endale kunagi kui Anjou krahvinnale, vaid eelistas end nimetada keisrinna Matildaks (Mathildis Imperatrix).[20] Ta ei loobunud kunagi oma keisrinna tiitlist, kandes seda alates oma esimesest abielust kuni surmani.[21] Keisrinna tiitlile järgnes kuningas Henry tütre staatus (regis Henrici filia). Hiljem lisandus sinna ka Inglise leedi tiitel (Domina Anglorum).[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Empress Matilda". Britannia. Vaadatud 17.12.2018.
  2. Katharina Müller. "Kaiserin Mathilde - Empress Matilda". Speyer.de. Originaali arhiivikoopia seisuga 6.06.2020. Vaadatud 03.12.2018.
  3. Beem 2008, lk. 25–26, 29
  4. Empress Matilda. English Monarchs.
  5. 5,0 5,1 5,2 Beem 2009, lk. 3
  6. Beem 2009, lk. 4, 5
  7. "Empress Matilda". Britannia. Vaadatud 19.12.2018.
  8. Beem 2009, lk. 3, 9
  9. Beem 2008, lk. 35–36
  10. King 2011, lk. 30
  11. 11,0 11,1 Beem 2008, lk. 26
  12. Beem 2009, lk. 4
  13. Beem 2009, lk. 7
  14. Beem 2009, lk. 6
  15. 15,0 15,1 Beem 2009, lk. 6-7
  16. Beem 2009, lk. 8
  17. Beem 2009, lk. 8-9
  18. Beem 2009, lk. 9–12
  19. Beem 2009, lk. 13
  20. 20,0 20,1 Beem 2009, lk. 5
  21. Beem 2008, lk. 35

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Beem, C. (2008). Making a Name for Herself: The Empress Matilda and the Construction of Female Lordship in Twelfth-Century England. The Lioness Roared: The Problems of Female Rule in English History (lk. 25–63). New York: Palgrave Macmillan.
  • Beem, C. (2009). Greater by Marriage: The Matrimonial Career of the Empress Matilda. Ed. by C. Levin and R. Bucholz. Queens and Power in Medieval and Early Modern England (lk. 1–15). Lincoln: University of Nebraska Press.
  • King, E. (2011). King Stephen. Yale University Press.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]