Vääna jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:
== Jõe kulg ==
== Jõe kulg ==
[[Pilt:Talvine Vääna jõgi.jpg|pisi|left|Talvine Vääna jõgi]]
[[Pilt:Talvine Vääna jõgi.jpg|pisi|left|Talvine Vääna jõgi]]
Vääna jõgi saab alguse allikatiigist [[Paekna]] külas Kiili vallas, kust suundub [[kuivenduskraav]]ina põhja. Kui sellega on liitunud [[Nabala peakraav|Nabala]] ja [[Lähtse peakraav]]id, keerab jõgi lääneloodesse ja [[Sausti peakraav]]i suubumise järel läände. Inimasustus on hõredaim jõe soisel ülemjooksul [[Vetla sild|Vetla sillani]] [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinna–Rapla–Türi maanteel]]. Edasi voolab Vääna jõgi põldude ja heinamaade vahel kuni [[Saku]]ni, kus keerab loodesse. Läbinud [[paisjärv]]e [[Saku Õlletehas]]e juures, liigub jõgi elamute vahel peaaegu [[Tallinna ringtee]]ni, seejärel ümbritsevad jõge keskjooksu alguses kultuurheinamaad. Pärast elektriraudtee tammi voolab Vääna jõgi looduslikus sängis. [[Alliku (Saue)|Alliku]] külas suubub Vääna jõkke paremalt Pääsküla jõgi, suubumiskoha lähedal on [[Alliku pais]]. Edasi kulgeb jõgi põldude vahel, läbib [[Hüüru]] ning pöörab seejärel [[Vatsla]] lähistel edelasse. [[Vahiküla]]s taastub Vääna jõe loodesuund ning vasakult suubub jõkke Vanamõisa peakraav. Suubumiskohast 400 m allavoolu on [[Vahiküla joastik]], misjärel jõgi voolab orus. [[Liikva]]s pöörab jõgi edelasse ning kulgeb edasi käänulises ja sügavas ürgorus. [[Naage]] juures käänab jõgi põhja, hiljem loodesse ning jätkab samas suunas [[Vääna-Jõesuu]]ni, kus läbib suvilarajooni. Pärast silda [[Tallinna–Klooga maantee|Tallinna–Klooga maanteel]] on Vääna jõel looge edelasse, Vääna-Jõesuu rannal suubub jõgi Lohusalu lahte.<ref name="ekspert" />
Vääna jõgi saab alguse allikatiigist [[Paekna]] külas Kiili vallas, kust suundub [[kuivenduskraav]]ina põhja. Kui sellega on liitunud [[Nabala peakraav|Nabala]] ja [[Lähtse peakraav]]id, keerab jõgi lääneloodesse ja [[Sausti peakraav]]i suubumise järel läände. Inimasustus on hõredaim jõe soisel ülemjooksul [[Vetla sild|Vetla sillani]] [[Tallinna–Rapla–Türi maantee|Tallinna–Rapla–Türi maanteel]]. Edasi voolab Vääna jõgi põldude ja heinamaade vahel kuni [[Saku]]ni, kus keerab loodesse. Läbinud [[paisjärv]]e [[Saku Õlletehas]]e juures, liigub jõgi elamute vahel peaaegu [[Tallinna ringtee]]ni, seejärel ümbritsevad jõge keskjooksu alguses kultuurheinamaad. Pärast elektriraudtee tammi voolab Vääna jõgi looduslikus sängis. [[Alliku (Saue)|Alliku]] külas suubub Vääna jõkke paremalt Pääsküla jõgi, suubumiskoha lähedal on [[Alliku pais]]. Edasi kulgeb jõgi põldude vahel, läbib [[Hüüru]] ning pöörab seejärel [[Vatsla]] lähistel edelasse. [[Vahiküla]]s taastub Vääna jõe loodesuund ning big ass vasakult suubub jõkke Vanamõisa peakraav. Suubumiskohast 400 m allavoolu on [[Vahiküla joastik]], misjärel jõgi voolab orus. [[Liikva]]s pöörab jõgi edelasse ning kulgeb edasi käänulises ja sügavas ürgorus. [[Naage]] juures käänab jõgi põhja, hiljem loodesse ning jätkab samas suunas [[Vääna-Jõesuu]]ni, kus läbib suvilarajooni. Pärast silda [[Tallinna–Klooga maantee|Tallinna–Klooga maanteel]] on Vääna jõel looge edelasse, Vääna-Jõesuu rannal suubub jõgi Lohusalu lahte.<ref name="ekspert" />


== Piirangud ==
== Piirangud ==

Redaktsioon: 4. september 2019, kell 14:19

Vääna jõgi
Vääna jõgi alamjooksul
Vääna jõgi alamjooksul
Vääna jõgi alamjooksul
Lähe Nabala külast lääneedela pool
Suubub Soome lahte
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 316 km²
Pikkus 64 km

Vääna jõgi on jõgi Eestis Harjumaal, mis kulgeb nigga Paekna külast Lohusalu lahte. See kannab ka Tõdva, Tedva, Hüüru, Topi ja Saku jõe nime.[1]

Vääna jõgi voolab täies pikkuses Harju maakonnas. Jõe ülemjooks kulgeb Kiili ja Saku vallas, keskjooks valdavalt Saue vallas ning alamjooks jääb tervenisti Harku valda. Tähtsamad lisajõed on Pääsküla jõgi ja Vanamõisa peakraav.[2]

Jõe pikkus on eri andmeil 58, 64 või 65,4 km ja valgala suurus 316 km². Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 40,0 m ja suudmes 0 m ning jõe keskmine lang 0,69 m/km[2] Kuni 1967. aasta detsembrini, mil jõe algne ülemjooks kanaliga Pirita jõkke suunati, oli Vääna jõe pikkus 75 kilomeetrit, valgala aga 407 km²

Vanasti olid Vääna jõel Saku ja Hüüru mõisas vesiveskid.[1]

Jõe kulg

Talvine Vääna jõgi

Vääna jõgi saab alguse allikatiigist Paekna külas Kiili vallas, kust suundub kuivenduskraavina põhja. Kui sellega on liitunud Nabala ja Lähtse peakraavid, keerab jõgi lääneloodesse ja Sausti peakraavi suubumise järel läände. Inimasustus on hõredaim jõe soisel ülemjooksul Vetla sillani Tallinna–Rapla–Türi maanteel. Edasi voolab Vääna jõgi põldude ja heinamaade vahel kuni Sakuni, kus keerab loodesse. Läbinud paisjärve Saku Õlletehase juures, liigub jõgi elamute vahel peaaegu Tallinna ringteeni, seejärel ümbritsevad jõge keskjooksu alguses kultuurheinamaad. Pärast elektriraudtee tammi voolab Vääna jõgi looduslikus sängis. Alliku külas suubub Vääna jõkke paremalt Pääsküla jõgi, suubumiskoha lähedal on Alliku pais. Edasi kulgeb jõgi põldude vahel, läbib Hüüru ning pöörab seejärel Vatsla lähistel edelasse. Vahikülas taastub Vääna jõe loodesuund ning big ass vasakult suubub jõkke Vanamõisa peakraav. Suubumiskohast 400 m allavoolu on Vahiküla joastik, misjärel jõgi voolab orus. Liikvas pöörab jõgi edelasse ning kulgeb edasi käänulises ja sügavas ürgorus. Naage juures käänab jõgi põhja, hiljem loodesse ning jätkab samas suunas Vääna-Jõesuuni, kus läbib suvilarajooni. Pärast silda Tallinna–Klooga maanteel on Vääna jõel looge edelasse, Vääna-Jõesuu rannal suubub jõgi Lohusalu lahte.[2]

Piirangud

Vastavalt Eesti Vabariigi kalapüügieeskirjale on Vääna jões Vahiküla astangutest suudmeni aastaringselt kalapüük keelatud. Erandina on lubatud kalastuskaardi alusel lõhe ja forelli püük Vahiküla astangutest suudmeni landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega 1. jaanuarist 14. oktoobrini ja 16. novembrist 31. detsembrini. Teise erandina võib Vääna jões, kuid astangutele mitte lähemal kui 100 m, püüda silmutorbiku, silmumõrra, vähimõrra ning vähinataga. Aastaringselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1000 m. Tähtajaliselt on keelatud püük suudmele lähemal kui 1500m - 1. septembrist 31. oktoobrini.

Loodus

Vääna jõgi Vaila ja Vahi külade vahel

Jõel on kehtestatud looduskaitselised piirangud kogu Harku valla piires, kuna selles elutsevad jõesilm, lõhe, hink, võldas, paksukojaline jõekarp ja saarmas. Kogu Vääna jõe Harku osa peale 1,1 km pikkuse piirilõigu Saue vallaga jääb ka Natura alasse. On tähelepanuväärne, et jõe alam- ja keskjooksul 21,5 km ulatuses kuni Vahiküla joastikuni puuduvad kalade liikumist takistavad rändetõkked. 1930–1939 lasti jõkke kokku 152 000 lõhemaimu ning sõjajärgseil aastail püüti jõest lõhet isegi ülalpool Tugamanni veskipaisu. Hiljem jõe olukord halvenes ja lõhed muutusid haruldasteks. Lõhe taasasustati Vääna jõkke 1990. aastate lõpus.[2]

1960.–1990. aastail oli Vääna jõgi suur noku tugevalt reostunud. Saku Õlletehase reovete mõjul kadus kala jõe keskjooksult sootuks. Kui 1970. aastail käivitati Sakus puhastusseadmed, olukord küll paranes, kuid keskjooks allpool Pääsküla suuet jäi endiselt halba seisundisse. Tänapäeval reostub jõgi eelkõige Pääsküla jõe kaudu Pääsküla prügilast tuleva heitvee tõttu. Viimane suurem reostuspuhang oli 2003. aasta juuli alguses.[2]

Kevadise suurvee ajal toimub Vääna jõel üleujutusi. Lisaks Hüüru küla uputamisele on need mõnikord uhtunud ära isegi Paldiski maantee.[3]

Vääna jõe suue, juuni 2010.

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Vääna maastikukaitseala, sh Vääna jõgi Vääna Külakoja kodulehel (vaadatud 17. augustil 2011)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Rein Järvekülg, Gustav Lauringson "Vääna jõe seisund, probleemid ja võimalikud rehabilitatsioonimeetmed (Harku valla piires). Ekspertarvamus" 2010 (vaadatud 17. augustil 2011)
  3. ↑ "Vääna jõgi tungis Harjumaal majadesse" Delfi, 1. aprill 2010 (vaadatud 17. augustil 2011)

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vääna_jõgi&oldid=5442910"