Alliku (Saue)

Allikas: Vikipeedia
Alliku

Pindala: 11,078 km²
Elanikke: 1444 (1.01.2017)[1]

EHAK-i kood: 1216
Koordinaadid: 59° 21′ N, 24° 33′ Ekoordinaadid: 59° 21′ N, 24° 33′ E
Alliku (Saue) (Eesti)
Alliku (Saue)
Kultusekivi Alliku külas
Kotka sild, Alliku
Jalakäiate sild üle Vääna jõe Kotka tee otsas Alliku külas
rooduvarjend, Alliku
Peeter Suure merekindluse rooduvarjend Allikul

Alliku on küla Harju maakonnas Saue vallas. Tõenäoliselt on küla oma nime saanud muinasasulakoha kirdeserval immitsevate allikate järgi.

Alliku küla piirneb Hüüru, Püha, Vanamõisa ja Koidu küladega ning Harku ja Laagri alevikega.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

31.mail 2012 muudeti Alliku küla piire – eraldati Koidu küla[2] ja pärast seda jäi Alliku külla 1145 elanikku (seisuga 1.05.2011). Viimastel aastatel on elanike arv pidevalt suurenenud: 1344 (1.01.2016) ja 1444 (1.01.2017)[1]

Suuremad elamupiirkonnad on Alliku keskus, Karutiigi, Kotka ja Metsavahi. Arendamisel on Koru uuselamurajoon, teise nimega Veskimöldre 2.

Teed[muuda | muuda lähteteksti]

Alliku küla läbivad kõrvalmaanteed[3]:

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Esindatud on põllumajandus, ehitus, tootmine ja teenindus.

Alliku külas paiknevaid ettevõtteid:

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Allikult on leitud muistsed asulakohad[4][5] I aastatuhande II poolelt ja lähikülade endisaegne matmispaik.[6] Küla piirest on leitud mitmed kaitsealused kultusekivid. Alliku ja Vanamõisa piiril asub Sõeru ohvriallikas.[7]

Uurijad arvavad, et kohanimena on 20 adramaaga Lehmja (Lemethos) mainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal[8][9]. Matthias Johann Eisen pakkus küla nimekujuks Lehmeta[10]. Alliku või Allika küla nime ei ole Taani hindamisraamatus tuvastatud.

Ajalooliselt on Alliku territoorium kuulunud Harku mõisa, Vanamõisa ja (Hüüru mõisale) kuuluva Lehmja karjamõisa koosseisu. Sel ajal paiknes praeguse küla alal 2 küla: Allika küla kuulus Harku mõisale ja Lehmja küla Hüüru mõisale. Lehmja küla talud ei ole säilinud. Kui veel Rootsi ajal, 17. sajandi lõpul olid Allika ja Lehmja võrreldava suurusega külad[11], siis järgnenud Vene Keisririigi ajal Lehmja talud hävisid ja sinna rajati karjamõis. Küla kadumise põhjusteks olid tõenäoliselt 1695–1697 aastate näljahäda ja katk Põhjasõja ajal, kui suri vastavalt 20% ja 80,3% (Harjumaal) elanikkonnast.

Alliku küla alal paiknevad mõned Peeter Suure merekindluse rajatised. Merekindluse raadiojaam asus Alliku–Laagri tee alguses aadressil Allika tee 13[12]. Alates Eesti Vabariigi algusaegadest raadiojaama ei kasutatud, 1921 - 1974 töötas selles hoones Saue algkool. Samuti on külas 3 väiksemat betoonpunkrit ja Põllu tee ääres üks rooduvarjend ja kahe ehitusjärku jäänud varjendi vundamendiaugud.

Nõukogude perioodil majandas Alliku külas Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos. Pärast Eesti taasiseseisvumist erastati endised sovhoosi üksused.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Alliku küla piire läbivad Vääna ja Pääsküla jõed.

Suurema ala küla territooriumist hõlmavad põllud ja elamukrundid. Metsane on ala, mis jääb Koidu küla ning Vääna ja Pääsküla jõgede vahele.

Kaitsealustest liikidest esineb harilik hink[13] (III kat.), teelehe-mosaiikliblikas[14] (III kat.)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Saue vallaleht Koduvald, veebruar 2017, lk.7
  2. Regionaalministri 22. detsembri 2006. a määruse nr 9 “Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” muutmine
  3. Maanteeameti teeregister
  4. asulakoht Alliku kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. asulakoht Lehmja kultuurimälestiste riiklikus registris
  6. kalmistu "Surnumäe põld" kultuurimälestiste riiklikus registris
  7. ohvriallikas "Sõeru allikas" kultuurimälestiste riiklikus registris
  8. Paul Johansen, Die Estlandliste des Liber Census Daniae, Kopenhagen-Reval, 1933, lk.477
  9. Carl Julius Albert Paucker, Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft, etc, Dorpat, 1853, lk.59
  10. Daani hindamise raamat = Liber census Daniae, Kommenteerija: Matthias Johann Eisen, Varrak, 1920, lk.66
  11. EAA.1.2.C-II-4 leht 1 Kegell Sochn, XVII saj. II pool, Rahvusarhiiv
  12. Mälestised • 293 Peeter Suure merekindluse raadiojaam
  13. KLO9102645 keskkonnaregistris
  14. KLO9200030 keskkonnaregistris

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]