Arutelu:Vääna jõgi

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Probleem. Meil on vesiveskid kodulehel Hüüru ja Vääna mõisas. Isegi nii autoriteetne asi, kui Eesti Jõed toob ära vaid need kaks. Ja samas on artiklis sees Tugamanni vesiveski, mis a. on reaalselt olemas ja b. ei ole kusagil Vääna jõe veskeid loetlevas allikas ära toodud. Tahtsin veskite osasse selle lisada, aga jäin mõttesse. See tuleks lisada lausesse, millel on viide - ja mis oleks viidatava allikaga vastuolus. Kas kellelgi on ideed, mida siin hea oleks teha? Melilac (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 12:39 (EET)[vasta]

Pane lause sisse "Tugamanni vesiveski" järele mall "lisa viide". Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 12:53 (EET)[vasta]
Veebist võib otsida ka "Tugamanni veski" alt. Igatahes seda mainitakse, ma ei oska küll öelda, kas piisavalt autoriteetsetes allikates. Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 12:55 (EET)[vasta]
See on näiteks ennesõjaaegsel Eesti topokaardil ja 1946. aasta NL-topokaardil. Ainult et kaardil olevad asjad on viitamiseks veel triviaalsemad kui (tava)entsüklopeedias kirjutatu. 88.196.241.249 1. veebruar 2014, kell 19:29 (EET)[vasta]
See raamat võiks sobida.
Mis tähendab "viitamiseks triviaalne"? Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 21:46 (EET)[vasta]
Noh, entsüklopeediale üldiselt ei soovitata viidata, vähemasti väljaspool Vikipeediat, sest seal on triviaalsed asjad. Kaardile kantud asjad, see et nad lihtsalt on, on veel triviaalsemad. 88.196.241.249 1. veebruar 2014, kell 22:23 (EET)[vasta]
Minu meelest ei soovitata entsüklopeediale viidata sellepärast, et see ei ole piisavalt autoriteetne või usaldatav. Andres (arutelu) 1. veebruar 2014, kell 23:04 (EET)[vasta]
See kehtib muidugi Vikipeedia puhul. Tavaentsüklopeediate puhul olen ma etteheitena kuulnud rohkem triviaalsust. Olgu sellega kuidas on, kaardil esitatud asjad tunduvad olevat veel ühesemalt triviaalsed. Seda, et mingi koht on olemas või millised on tema naabrid, minu meelest pole tarvis viidata. 88.196.241.249 2. veebruar 2014, kell 21:12 (EET)[vasta]
Sain aru. Andres (arutelu) 3. veebruar 2014, kell 00:49 (EET)[vasta]

Kui nüüd veskitest rääkida, siis mis elukas see Alliku pais seal jõe peal on? Kas keegi teab? Oli see ka veskil või seisis mingil muul põhjusel? Melilac (arutelu) 2. veebruar 2014, kell 23:01 (EET)[vasta]

Tõepoolest, 1946. aasta NL-topokaardile on Alliku külla, Pääsküla jõe suubumiskohast 400 m allavoolu märgitud vesiveski. Veski nime ei tea. 88.196.241.249 2. veebruar 2014, kell 23:31 (EET)[vasta]
Nii et siis veskite koha pealt - viide maha võtta, Tugamanni lisada, aga enne millalgi Alliku külla jalutada ja kohalikelt uurida, mis nime see veski seal kandis. Kui kevadisemaks läheb, siis ehk teeb ära. Vanasti oli selsamusel maa-ametil pärandkultuuri objektide kaart ka, sellest oleks ehk abi olnud, aga viimasel korral ma seda enam ei näinud:(Melilac (arutelu) 10. veebruar 2014, kell 18:17 (EET)[vasta]
Seda pole pärandkultuuri kaardil. Küll mainitakse Nabala veskit Vääna jõe alamjooksul, mida varem Tõdva jõeks nimetati. 193.40.10.180 10. veebruar 2014, kell 18:43 (EET)[vasta]
Käisin veski juures. Paisu ei ole säilinud, veski jäljed on täielikult kadunud. Kohalikud teadsid, et oli veski, aga nime ei mäletanud keegi. Paisust pole juba mitukümmend aastat jälgi näha, kuigi vanemad inimesed veel mäletasid seda. Küll aga on Alliku pais Pääsküla jõe suubumiskohast 100 meetrit ülesvoolu, nii et ei ole veskiga seotud. Veskit pole seal kunagi olnud. Rajamise põhjust ei teadnud keegi öelda. Olevat ühel ilusal päeval lihtsalt ehitatud ja kõik. Paisu mööda ületab jõe Laagri-Hüüru tee ja välimuse järgi on rohkem maaparandusobjekti moodi. Melilac (arutelu) 11. märts 2014, kell 20:25 (EET)[vasta]