Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
{{lisa viide|Projekti suurimad pooldajad on hetkel mõlema linna linnapead}} ning {{lisa viide|ei Soome ega Eesti ministeeriumid pole sellest huvitatud.}} Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.{{lisa viide}} Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.{{lisa viide}} Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.
{{lisa viide|Projekti suurimad pooldajad on hetkel mõlema linna linnapead}} ning {{lisa viide|ei Soome ega Eesti ministeeriumid pole sellest huvitatud.}} Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.{{lisa viide}} Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.{{lisa viide}} Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.


Toomas Peterson on pakkunud, et antud tunneli võib rajada veealuse ankurtunnelina, mis on merepõhjaalusest tunnelist üle kahe korra odavam.
[[Toomas Peterson]] on pakkunud, et antud tunneli võib rajada veealuse [[ankurtunnel]]ina, mis on merepõhjaalusest tunnelist üle kahe korra odavam.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/toomas-peterson-kas-valgus-tallinna-helsingi-tunneli-lopus-eesti-110-aastapaevaks?id=81321643 Toomas Peterson: kas valgus (Tallinna-Helsingi) tunneli lõpus Eesti 110. aastapäevaks?] ärileht.ee, 3. märts 2018</ref>


==Hind ja kasu==
==Hind ja kasu==

Redaktsioon: 31. august 2019, kell 15:26

Kavandatav Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel ühendaks Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja sealt edasi Kesk-Euroopa raudteevõrguga
Soome lahe alt kulgeva tunneli trassi alternatiivsed variandid

Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel on Soome lahe alla kavandatav raudteetunnel, mis ühendaks Soome pealinna Helsingi Eesti pealinna Tallinnaga ning Soome raudteevõrgu tulevase Rail Balticu kaudu Baltimaade ja Kesk-Euroopa raudteevõrguga. Tunneli pikkus sõltub sellest, mis tee valitaks ja [viide?]. Tunnel oleks valmimisel pikem kõigist praegu olemasolevatest merealustest tunnelitest.

Projekti seis

[viide?] ning [viide?] Rahastust on taotletud Euroopa Liidu fondidest, aga sealt on saadud eitav vastus.[viide?] Helsingi linnavalitsus on eitava vastuse põhjuseks pakkunud olukorda Eestis, kus Tallinna linnavalitsust ja riigi valitsust juhivad erinevad erakonnad, kes omavahel rivaalitsevad.[viide?] Siiski on mõlemad linnavalitsused lubanud oma eelarvest projekti toetada.

Toomas Peterson on pakkunud, et antud tunneli võib rajada veealuse ankurtunnelina, mis on merepõhjaalusest tunnelist üle kahe korra odavam.[1]

Hind ja kasu

[viide?]. Majanduslikku kasu peetakse märkimisväärseks, sest see suurendaks kahe linna vahelist liiklust ja muudaks linnad majanduslikult lähedasemaks (näitena on välja toodud Kopenhaageni ja Malmö vaheline ühendus).[viide?] Geopoliitiliselt ühendaks tunnel kaks lähedast, aga omavahel merega eraldatud Euroopa regiooni [viide?] ja kaotaks vajaduse ühest riigist teise saamiseks reisida läbi Venemaa või kasutada õhu- või meretransporti.

Vaata ka

  • Hyperloop[2]
  • FinEst Link projekt, FinEst Link projekti (2016-2018) kaasrahastatakse Interreg Kesk-Läänemere Programmist. Projekti kogumaksumus on ligi 1,3 miljonit eurot. Projektis osaleb kuus partnerit Eestist ja Soomest: Helsingi-Uusimaa Liit (peapartner), Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Soome Transpordiagentuur, Harju Maavalitsus, Helsingi Linn ja Tallinna Linn.
  • Rail Baltic
  • Talsinki

Viited

Välislingid