Lehtse raudteepeatus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: automaatselt asendatud tekst (-== *Välislinke *== +== Välislingid ==)
pilt
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:Lehtse raudteejaama hoone 1897.jpg|pisi|Endine jaama peahoone.]]
[[Pilt:Lehtse raudteejaama hoone 1897.jpg|pisi|Endine jaama peahoone.]]
[[Pilt:Perroonid Lehtses.jpg|pisi|Perroonid Lehtses.]]
[[Pilt:Lehtse jaama elamu.jpg|pisi|Lehtse jaama elamu.]]
[[Pilt:Lehtse jaama elamu.jpg|pisi|Lehtse jaama elamu.]]


26. rida: 27. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==

* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15054 Lehtse raudteejaama hoone kultuurimälestiste riiklikus registris]
* [https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=15054 Lehtse raudteejaama hoone kultuurimälestiste riiklikus registris]
* [http://gallery.balticrailpics.net/thumbnails.php?album=search&cat=0&page=1 Lehtse raudteejaam - Baltic Trains Picture Gallery]
* [http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Eestimaa rongid: Tallinn - Tapa]
* [http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Eestimaa rongid: Tallinn - Tapa]



Redaktsioon: 17. august 2019, kell 13:01

Endine jaama peahoone.
Perroonid Lehtses.
Lehtse jaama elamu.

Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).[1]

Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni reisirongid - mõlemal suunal kokku 16 reisi (seisuga 22.10.2018).

Reisirong sõidab Lehtse raudteepeatusest Ülemistele 43 minutit, Tallinna Balti jaama 52 minutit, Tapale 7 või 8 minutit ja Rakverre 25 minutit.

Ajalugu

Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Lehtse mõisa maadele ja kandis algselt nime Vedruka pooljaam. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha. Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja Pruuna mõisa vaheliseks väikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma. Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahadest uue jaamahoone rajada - otse loomulikult oma maadele. [2]

XX sajandi algusaastatel avati jaamast Lehtse turbatööstuseni viiv 4 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mida kasutati turbaveoks, aga ka metsaveoks.[3]

Aastani 2005 eelnes Lehtsele Patika raudteepeatus.

Nüüdseks on jaamast saanud peatuskoht. Raudteepeatus ajakohastati (likvideeriti vanad ja ehitati kaasaegsed platvormid, likvideeriti haruteed jms) 2012. aastal.[4]

Jaamahoone

Jaamahoone ehitati paekivist, analoogselt Kehra, Kohtla ja Auvere jaamahoonetega. Hoone on säilinud tänini (praegu kasutuseta).

Kirjandus

  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid

Viited

  1. "Tsoonikaart". Elron.ee. Vaadatud 23.02.2018.
  2. Tapa muuseum
  3. Eesti kitsarööpmelised raudteed
  4. Eva Kaarin Viise, Eva Klaas (09.07.2011). "Ooteplatvormid ehitatakse ümber". Virumaa Teataja. Vaadatud 23.02.2018.
Eelnev peatus
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
Jäneda
Lehtse
Tapa