Klooster: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. juuni 2019, kell 17:15

Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.

Legaaldefinitsioon: "Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."^[1]

Ajalugu

Esimesed kloostrid olid tõenäoliselt budistlikud vihaarad (sanskriti ja paali keeles vihāra ‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses. Algupäraselt tähendas vihaara Buddha ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.^[2]

Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle Pärsia juudi esseenide kogukondade kaudu Egiptusse, kus lisandusid koos kristlusega ka seksuaalkeelud.

Läänemaades

Jasna Góra kloostrikompleks Częstochowas

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.

Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.

Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.

Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.

Eesti kloostrid

Pikemalt artiklis Eesti kloostrid

Astmestus kloostris

abt
prior
vend – meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
õde (õeke) – naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta

Õigeusu kirik

Definitsioon: Klooster on Kiriku asutus, mille moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes ennast eriti pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning annud selleks vastava (munga) tõotuse. (Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku põhimäärus (RT 1935, 48, 474), sissejuhatuse IV osa.)

Vaata ka

Kirjandus

"Klooster 980–1130." Raamatus: Georges Duby. "Katedraalide aeg. Kunst ja ühiskond 980–1420. Tallinn, Kunst 1999. Prantsuse keelest tõlkinud Tatjana Hallap, värsid tõlkinud Harald Rajamets. Lisatud illustratsioonide kommentaarid ja isikunimede register. 440 lk. ISBN 5-89920-200-9.

Viited

[1] Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3

[2] Ida mõtteloo leksikon. [1]

[1]

[2]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
-'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on [[kirik (pühakoda)|kiriku]], söögisaali ([[refektoorium]]i), [[raamatukogu]], elukambrite ja mõnikord ka muude [[hoone]]te [[kompleks]], kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat (ja kristluses – [[Jumal]]ale keskendumiseks sobivat) eluviisi.
+'''Klooster''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''claustrum'' 'suletud paik') on ühisele vaimsele praktikale pühendunud inimeste ühendus ja selleks rajatud koht.
-[[Läänemaad]]es on levinud eelkõige kristlikud ([[katoliiklus|katoliku]] ja [[õigeusk|õigeusu]]) kloostrid.
 {{Legaaldefinitsioon|"Klooster käesoleva seaduse [Kirikute ja koguduste seadus] mõistes on ühte usku tunnistavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühiseluline ühendus, kes tegutseb vastava kiriku või iseseisva põhikirja alusel ja valitud või nimetatud kloostriülema juhtimisel."<ref>[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12769838 Kirikute ja koguduste seadus §2 lg 3]</ref>}}
 ==Ajalugu==
-Kloostrisüsteem pärineb [[India]] [[kastisüsteem]]ist, kus "kloostrid" olid nagu vanadekodud – st, et lapsed pidid olema juba suureks kasvatatud, kui kloostriga liituti.
+Esimesed kloostrid olid tõenäoliselt [[budism|budistlikud]] [[vihaara]]d (sanskriti ja paali keeles ''vihāra ''‘peatuspaik’), nii pühendunute ja maailmast eraldunute asupaiga kui ka institutsiooni tähenduses. Algupäraselt tähendas vihaara [[Siddhārtha Gautama|Buddha]] ja tema järgijate pikemaajalist peatuspaika vihmaperioodil. Püsivamatest peatuspaikadest kujunesid ajapikku kloostrid ja õppeasutused.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vihaara]</ref>
 Tõenäoliselt levis kloostrisüsteem üle [[Pärsia]] juudi [[esseenid]]e kogukondade kaudu [[Egiptus]]se, kus lisandusid koos [[kristlus]]ega ka seksuaalkeelud.
+{{täienda}}
-=== Läänemaades ===
+==== Läänemaades ====
 [[Pilt:JasnaGora.jpg|thumb|Jasna Góra kloostrikompleks [[Częstochowa]]s]]
-[[Kristlaste tagakiusamine|Kristlaste tagakiusamise]] aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks.
+Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud [[monoteism]]i pooldajad [[Aafrika]], [[Süüria]], [[Egiptus]]e ja [[Väike-Aasia]] [[kõrb]]etesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama [[eremiit]]ideks (erakuteks) või [[munk]]adeks.
 Pärast [[Milano edikt]]i kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist [[askees]]iga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.