Miinisadam: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
40. rida: | 40. rida: | ||
== Kirjeldus == |
== Kirjeldus == |
||
Sadam asub [[Hundipea sadam]]a ja [[Noblessneri sadam]]a vahepeal. Sadamas on kokku 6 kaid, millest 3. ja 4. on lammutatud ja kasutuses on 5 ning 6 kai. Lainemurdja varju on paigaldatud väike ujuvkai. Lainemurdja on kahe läbipääsuga, millest on kasutusel üldjuhul vaid läänepoolsem. 2. |
Sadam asub [[Hundipea sadam]]a ja [[Noblessneri sadam]]a vahepeal. Sadamas on kokku 6 kaid, millest 3. ja 4. on lammutatud ja kasutuses on 5. kai (u 240 m) ning 6 kai (u 260 m). [[Lainemurdja]] varju on paigaldatud väike ujuvkai. Lainemurdja on kahe läbipääsuga, millest on kasutusel üldjuhul vaid läänepoolsem. 2. kail asub u 12 m laiune kaldtee või [[slipp]], mis ilmselt rajati nõukogude eksperimentaalsete õhkpadjal ranniku miinitraalerite (Pelikan klass) maabumiseks. Suure miinilao hoonesse on ehitatud [[kasarmu]]ruumid ja õpperuumid, mida peamiselt kasutab [[Vahipataljon]]. Sadama akvatooriumi sisenemine on Mereväe loata keelatud. |
||
== Kultuur == |
== Kultuur == |
Redaktsioon: 13. juuni 2019, kell 23:45
Miinisadam on Tallinna lahe ääres asuv sadam, mida kasutab Eesti merevägi.
Ajalugu
Sadama kavandamine ja nimi
Uut Vene mereväebaasi kavandati Tallinna juba 1908. aastal. Peeter Suure Sadama nime all rajatud baasi kavandati ka miinide, torpeedode jms varustatud laevade sadam, kus olid ka vastava varustuse ladustamise ja hooldamise, aga ka vastavate laevade hooldamise ehitised. Selle sadama basseini ametlikust venekeelsest nimetusest Минная гавань on otsetõlkena pärit ka eestikeelne 'Miinisadam', aga projektdokumentatsioonis esinenud prantsuskeelse variandi Port des Torpeillers[1] järgi seda võiks tõlkida ka 'Torpeedopaatide Sadamana'.
Praegu vanim teadaolev Peterburi kaitse pea- ehk keskpositsiooni laevastiku pea-operatsioonibaasi projekt on pärit 18. detsembrist (vkj 5. detsembrist) 1911[2], mille idaosas on juba kujutatud ka praeguse Miinisadama algvarianti.
Ehitamine
Mereväebaasi pidulik nurgakivi asetamise tseremoonia toimus 12. juulil (vkj 29. juunil) 1912 Väikesel Paljassaarel, kus osales ka Venemaa keiser Nikolai II. Tänapäeval tuntakse seda ehitist Katariina muulina. See oli ka Miinisadama ehituse ametlik algus, ehkki ettevalmistavad tööd olid alanud juba varem.
Baasi sadamate idapoolse basseini kaide ääres oleksid end laadinud ja hooldanud miinilaevad, torpeedopaadid jms. Kaldale kerkis suur kolmekorruseline miiniladu, muud laod ja töökojad ning kaks katlamaja-elektrijaama, kumbki oma korstnaga – väiksem ala idanurgas, suurem ala keskel suure miinilao juures. Katlamaju ja elektrijaamu oli selleks vaja, et pikemaks ajaks seistes oli kai-äärseid laevu kergem hoida kaldakütte ja -voolu peal kui kulutada laevade omi süsteeme.
Keskmisest laost jõuti ehitada ainult osa raudbetoonsõrestikku ning see on hiljem mitu korda ehitatud ümber. Hundipea mäele rajati üks ruudu- ja üks ringikujuline huvitava tarindiga pooleldi maa-alune kütusehoidla (mistõttu rahvas kutsus kohta Munamäeks), mis vähemalt 1920. aastateks ehitati valmis (tänapäeval Lume tänav 18c alal). Tööstuse tänava ääres hakati ehitama veel kolme maa-alust kütusehoidlat, mis arvatavasti olid sarnased Hundipea ümarhoidlaga.
Eesti Merejõudude kasutuses 1918-1940
Aastatel 1918–1940 kuulus sadam Eesti merejõududele ja seda nimetati üldjuhul Sõjasadamaks, kuna sadamat teenindavat üksust nimetati Merejõudude baasiks.
1934. aastaks ehitati välja Sõjasadamas: kaid, paigaldati aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ja sisustati laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja.
1940. aastaks koosnes merejõudude baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga.
Vene Balti laevastiku kasutuses kuni 1994
1940. aasta 17. juunil võttis Punalipulise Balti laevastiku valvevalitsuse koondpataljon üle Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas ning järgnevalt kuulus sadam Tallinna mereväebaasi.
1941 - 1944 kasutas sadamat Saksa Kriegsmarine.
Pärast 2. maailmasõja lõppu paiknes Miinisadamas peamiselt 94. punalipuline miinitraalerite brigaad, mis ühtlasi teostas sõja ajal väga tihedalt mineeritud Soome lahe puhastamist veel aastaid. Lisaks sellele asusid sadamas veel üksik valvelaevade divisjon ja üksik väikeste allveelaevahävitajate divisjon. Ilmselt 1970-ndail rajati sadamasse läänepoolsele kõrgemale nõlvale laeva vööri kuju imiteeriv ausammas 1941-1945 hukkunud nõukogude mereväelastele.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja juba teada oleva vägede lahkumise ootel rüüstati kõik Miinisadamas seisvad laevad, mida polnud võimalik või otstarbekas kaasa viia. Miinilaevade väärismetallist detaile ja varustust müüdi tutvuste kaudu ka eraisikutele. Vrakid jäeti kai äärde, kuna osa neist uputati või uppusid sealsamas. Vene vägede varustuse Eestist äraviimiseks pealelaadimiseks saabusid laevad peamiselt mujalt. Rüüstati ka sadamarajatisi.
Eesti Mereväe kasutuses alates 1994
Venemaa Föderatsiooni merevägi andis Miinisadama Eesti mereväele üle 31. augusti hilisõhtul 1994[3]. Sadamasse olid kasutuskõlbmatuna maha jäetud, uputatud või uppunud umbes 10 vene sõjalaeva. Sadamaehitiste sisustus ja süsteemid oli amortiseerunud, rüüstatud või lõhutud.
1990-ndate lõpuks puhastati sadam vene miinilaevade vrakkidest ja muust maha jäänud ristust. Ehitised korrastati suures osas kasutuskõlblikeks, kuid vajasid veel täiendavat renoveerimist. Samuti vajasid renoveerimist kaid.
2008. aastal algatati mitme Miinisadama ehitise muinsuskaitse alla võtmine. 2014. aastal võetigi kaitse alla suur miiniladu (mälestis nr 28773), läänepoolne ladu-töökoda (mälestis nr 28774) ja suur katlamaja koos korstnaga (mälestis nr 28775). Lagunenud välisvoodriga idapoolne ladu-kantselei aga ehitati 2009. aastal ümber ning jäeti seetõttu vähese autentsuse tõttu muinsuskaitse alt välja. Kaitse alt jäi välja ka väike katlamaja korstnaga, mis praeguse krundijaotuse järgi asub Noblessneri sadama alal. Hundipea ümarast kütusehoidlast on tehtud garaaž, teised kütusehoidlad on lammutatud.
Sadamat on osade kaupa renoveeritud. 2007. a augustis valmisid põhjapoolsete kaide uued konstruktsioonid u 500 m ulatuses. Hiljem lammutati aga miinilao hoone ees olnud pikk kai, kuna selle seisund oli muutunud ohtlikuks. Mereväele on piisanud esialgu põhjapoolsetest kaidest. Merepoolse muuli varju on paigaldatud 2017-2018 paiku ujuvkai.
Kirjeldus
Sadam asub Hundipea sadama ja Noblessneri sadama vahepeal. Sadamas on kokku 6 kaid, millest 3. ja 4. on lammutatud ja kasutuses on 5. kai (u 240 m) ning 6 kai (u 260 m). Lainemurdja varju on paigaldatud väike ujuvkai. Lainemurdja on kahe läbipääsuga, millest on kasutusel üldjuhul vaid läänepoolsem. 2. kail asub u 12 m laiune kaldtee või slipp, mis ilmselt rajati nõukogude eksperimentaalsete õhkpadjal ranniku miinitraalerite (Pelikan klass) maabumiseks. Suure miinilao hoonesse on ehitatud kasarmuruumid ja õpperuumid, mida peamiselt kasutab Vahipataljon. Sadama akvatooriumi sisenemine on Mereväe loata keelatud.
Kultuur
Nõukogude perioodil 1985. aastal valmis Miinisadama ainetel üks venekeelne ilukirjanduslik raamat "Miinisadam" (autor Juri Baranov) ja lisaks on salvestatud üks sellenimeline laul.
Vaata ka
Viited
- ↑ Nt Eesti Meremuuseum MM F 9278
- ↑ Venemaa Riiklik Mereväearhiiv RGAVMF 326-2-1604
- ↑ Madli Vitismann. Lahkusid 31. augustil kell 21. Meremees, 27. september 1994
Kirjandus
- Robert Treufeldt. “Peeter Suure merekindlus”. // Vesilennukite angaar. Lennukikuurist muuseumiks. // Eesti Meremuuseum. Tallinn 2014. Lk 6-9
- Robert Treufeldt. "Peeter Suure Sadam, uus sõjasadam Tallinnas". // Muinsuskaitse aastaraamat 2014. Tallinn 2015. Lk 102-108
Välislingid
- Mereväebaas
- Kultuurimälestis nr 28773 "Miinisadama ladu"
- Kultuurimälestis nr 28774 "Miinisadama aku- ja torpeedokoda"
- Kultuurimälestis nr 28775 "Miinisadama katlamaja koos korstnaga"
- Youtube.com: Минная гавань
- Youtube.com: Таллинская Военно Морская База
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Miinisadam |