Sammaltaimed

Müürkeeriku sporofüüdid

Sammaltaimed ehk samblad on väga noobid taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad.

Traditsiooniliselt on sammaltaimi käsitletud eraldi taimede hõimkonnana, kuid viimase aja molekulaargeneetilised uuringud ja fülogeneesipuud on sammaltaimed jaotanud kolmeks eri rühmaks (käsitletakse hõimkondadena): lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad.

Samblad ja samblikud

Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad.

Samblad kuuluvad taimeriiki, samblikud on aga hoopis seened, kes elavad koos mikroskoopiliste vetikatega. Sammaldel on lehed ja vars, samblikel ei ole.

Süstemaatika

Sammaltaimed ei moodusta monofüleetilist rühma, kuid sisaldab kolme gruppi (käsitletakse hõimkondadena): helviksammaltaimed (Marchantiophyta) kõdersammaltaimed (Anthocerotophyta) ja lehtsammaltaimed (Bryophyta). Joonisel on näidatud nende võimalik fülogeneetiline suhe soontaimedega (joonisel inglise keeles Polysporangiates).

Kladogramm esitab kaks hüpoteesi embrüofüütide fülogeneesist

Traditsiooniliselt käsitletakse samblaid hõimkonnana Bryophyta, nüüd tihti ka määratlemata (parafüleetilise) rühmana, ülemhõimkonnana või alamriigina Bryobionta.

Traditsiooniliselt on sammaltaimede hõimkonda kuulunud klassid lehtsamblad (Bryopsida), maksasamblad ehk helviksamblad (Marchantiopsida ehk Hepaticopsida) ja kõdersamblad (Anthocerotopsida), kuid viimase aja molekulaargeneetilised uuringud ja fülogeneesipuud näitavad, et tegu on siiski väga erinevate rühmadega, ning leht-, maksa- ja kõdersamblad moodustavad kolm eraldi taimede hõimkonda (lehtsammaltaimed, helviksammaltaimed (nimetus "maksasammaltaimed" pole soovitatav) ja kõdersammaltaimed.

Evolutsioon

Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.

Kasvukeskkond

Harilik kaksikhammas

Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Puutüvedel kasvavad nad enamasti põhja poole jääval küljel. Sammalde katvus sõltub suuremas osas puu kaldest ja tüve läbimõõdust.

Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad.

Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud paljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad sammaltaimed ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad – tundrad ja metsatundrad.

Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei kasva neid tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisele vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilkütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskmetallide kogujad ja indikaatorid.

Ehitus

Sammaltaimeliikide eristamiseks võib olla tarvilik abivahendite appivõtt, kuna määramistunnused ei pruugi olla palja silmaga eristatavad

Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid.

Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid.

Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode.

Füsioloogia

Enamik sammaltaimi on gametofüüdi faasis fotosünteesivad, seega autotroofid.

Siiski leidub üksikuid heterotroofseid samblaliike, kel klorofüll ja fotosünteesivõime puudub. Sellised on

• Cryptothallus mirabilis – seensammal – Eestist seni leidmata, kuid nii Soomes kui Rootsis harvaesinevana leitud
• Buxbaumia aphylla – lehitu hiidkupar (fotosünteesivõime siiski küsitav) – Eestis haruldane ja kaitse all

Elutsükkel

Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis.

Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.

Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega.

Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes.

Eesti samblad

Jenseni turbasammal (Sphagnum jensenii) on Eestis väga haruldane

 Pikemalt artiklis Eesti samblad

Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik.

Enim ohustatatud sammaltaimi on Eestis 29, mis moodustab 15% kõigist ohustatud sammaltaimede liikidest (199) ja 5,5% kõigist Eestis teadaolevatest sammaldest (525 liiki).

Vaata ka

• Eesti samblad
• Aasta sammal
• Eestis kaitstavate sammalde loend
• taimede loend
• botaanika mõistete loend
• brüofloora
• samblikud