Ooper: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Ooperi algeid leidus juba [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[tragöödia|tragöödiates]], milles [[muusika]]l oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegset [[liturgiline draama|liturgilist draamat]], [[müsteerium]]i ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat. |
Ooperi algeid leidus juba [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[tragöödia|tragöödiates]], milles [[muusika]]l oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegset [[liturgiline draama|liturgilist draamat]], [[müsteerium]]i ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat. |
||
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse [[Itaalia|itaalia]] [[helilooja]] [[Jacopo Peri]] ja libretisti [[Ottavio Rinuccini]] "[[Daphne (ooper)|Daphne]]t", mille nad kirjutasid aastatel [[1594]]–[[1597]] ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette [[1600]]. aastal. Ooper sündis muusikalise [[draama]]na. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. [[Laul]] oli [[retsitatsioon|retsitatiivne]] (kõnetaoline), esines ka [[madrigal]]ilaadseid [[koor (number)|koore]]. [[muusikainstrument|Pill]]i[[saade (muusika)|saade]] väikese [[ansambel (muusika)|ansambli]] poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti |
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse [[Itaalia|itaalia]] [[helilooja]] [[Jacopo Peri]] ja libretisti [[Ottavio Rinuccini]] "[[Daphne (ooper)|Daphne]]t", mille nad kirjutasid aastatel [[1594]]–[[1597]] ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette [[1600]]. aastal. Ooper sündis muusikalise [[draama]]na. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. [[Laul]] oli [[retsitatsioon|retsitatiivne]] (kõnetaoline), esines ka [[madrigal]]ilaadseid [[koor (number)|koore]]. [[muusikainstrument|Pill]]i[[saade (muusika)|saade]] väikese [[ansambel (muusika)|ansambli]] poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti artikuleerimine. |
||
Esimene |
Esimene suur ooperihelilooja oli [[Claudio Monteverdi]]. [[17. sajand]]i ooper oli juba eelkõige [[muusikateos]], milles voolavat [[meloodia]]t kaunistasid rohked keerulised käigud (''[[bel canto]]'' stiil). 17. ja [[18. sajand]]il tegutses palju ooperiheliloojaid ([[Alessandro Scarlatti]], [[Jean-Baptiste Lully]], [[Henry Purcell]], [[Georg Friedrich Händel]]) ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper ''[[opera seria]]'' ja koomiline rahvaooper ''[[opera buffa]]''. Tollane ooper oli enamasti [[numbriooper]]. See koosneb iseseisvaist [[muusikanumber|muusikanumbreist]]: [[aaria]]test, [[Ansambel (number)|ansamblitest]], [[koor (muusika)|koori-]] ja [[orkester|orkestriepisoodidest]] ([[avamäng]], [[intermezzo]] jt) ning [[tants]]udest. |
||
[[1637]]. aastal rajati [[Veneetsia]]s esimene ooperiteater. |
[[1637]]. aastal rajati [[Veneetsia]]s esimene ooperiteater. |
||
[[19. sajand]]il hakati numbriooperist loobuma. [[Giuseppe Verdi]] ja [[Richard Wagner]]i ooperites areneb sündmustik ja muusika katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada [[juhtmotiiv]]id, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. |
[[19. sajand]]il hakati numbriooperist loobuma, tekkis läbikomponeeritud ooper. [[Giuseppe Verdi]] ja [[Richard Wagner]]i ooperites areneb sündmustik ja muusika katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada [[juhtmotiiv]]id, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 21:42
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2009) |
Ooper (itaalia sõnast opera 'teos') on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja .
Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Lauljad saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini.
Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süžee arendamisel. Aariate laulmise ajal süžee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, lauldes täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade.
Ajalugu
Ooperi algeid leidus juba vanakreeka tragöödiates, milles muusikal oli oluline osa. Ooperi eeskujudeks võib pidada ka keskaegset liturgilist draamat, müsteeriumi ja 16. sajandi lõpu madrigal-komöödiat.
Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes. Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet", mille nad kirjutasid aastatel 1594–1597 ja mis kanti ette 1597. aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana. Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikese ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti artikuleerimine.
Esimene suur ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi. 17. sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (bel canto stiil). 17. ja 18. sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid (Alessandro Scarlatti, Jean-Baptiste Lully, Henry Purcell, Georg Friedrich Händel) ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper. See koosneb iseseisvaist muusikanumbreist: aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest (avamäng, intermezzo jt) ning tantsudest.
1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater.
19. sajandil hakati numbriooperist loobuma, tekkis läbikomponeeritud ooper. Giuseppe Verdi ja Richard Wagneri ooperites areneb sündmustik ja muusika katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid.
Vaata ka
| Ajalugu |  | |
|---|---|---|
| Heliteos | ||
| Haridus | ||
| Produktsioon | ||
| Loendid | ||