Peterburi ülikool

Peterburi Riiklik Ülikool
Санкт-Петербургский государственный университет
Deviis	Hic tuta perennat
Asutatud	1724 (1819)
Tüüp	Riiklik ülikool
Rektor	Nikolai Kropašev
President	Ljudmila Verbitskaja
Üliõpilasi	Umbes 32 000
Asukoht	Peterburi, Universitetskaja nab. 7–9
Fail:Saint petersburg state university.jpg

Peterburi Riiklik Ülikool on üks Venemaa vanimaist, suurimaist ja olulisemaist riigile kuuluvaist ülikoolidest, mis asub Peterburis. Ülikoolis on 24 teaduskonda, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. 2004. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist linnakut: Vassili saarel ja Peterhofis.

Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja polüglott Mahapandit Rahul Sankrityayan, matemaatikud Vladimir Ivanovitš Smirnov, Juri Linnik ja Aleksandr Aleksandrov, füüsik Vladimir Fok, astrofüüsik Viktor Hambardzumjan, botaanik Vladimir Komarov ja Vladimir Sukatšev, ajaloolased Jevgeni Tarle ja Boriss Grekov, filoloogid Lev Štšerba, Vladimir Propp ja Viktor Žirmunski, orientalistid Vassili Struve, Jossif Orbeli ja Boriss Piotrovski.

Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa Nobeli auhinna saanut: Ivan Pavlov (füsioloogia ja meditsiin, 1904), Ilja Metšnikov (füsioloogia ja meditsiin, 1908), Nikolai Semjonov (keemia, 1956), Lev Landau (füüsika, 1962), Aleksandr Prohhorov (füüsika, 1964), Wassili Leontief (majandus, 1973), Leonid Kantorovich (majandus, 1975) ja Jossif Brodski (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud auhinna saamise ajal selles ülikoolis ega olnud ka selles ülikoolis oma auhinnaväärset uurimistööd teinud.

1989. aastal avati seal sotsioloogiateaduskond. 1991 nimetati kool koos linnaga tagasi Peterburi Riiklikuks Ülikooliks. 1993 avati juhtimise teaduskond, 1994 rahvusvaheliste suhete teaduskond ja 1995 meditsiiniteaduskond.

• 
• 
  Peahoone

Välislingid

• Koduleht