Jevgeni Tarle

Allikas: Vikipeedia
E V Tarle.jpg

Jevgeni Viktorovitš Tarle (vene keeles Евгений Викторович Тарле) (27. oktoober 1874 Kiiev5. jaanuar 1955 Moskva) oli juudi päritolu Venemaa ajaloolane, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1927).

Jevgeni Tarle oli päritolult kaupmehe poeg, Ta õppis Kiievi Ülikoolis. Ta oli 19031917 Peterburi Ülikooli eradotsent, 19131918 Tartu Ülikooli üldajaloo professor.

Hiljem töötas ta Peterburi Ülikoolis ja Moskva Riiklikus Ülikoolis. Ta uuris Euroopa, eelkõige Prantsusmaa ajalugu (peamiselt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärku) ning diplomaatia ajalugu, hiljem ka Krimmi sõda.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Падение абсолютизма в Западной Европе" (1924)
  • "Рабочий класс во Франции в первые времена машинного производства от конца Империи до восстания рабочих в Лионе" (1928)
  • "Европа в эпоху империализма" (1927)
  • "Европа от Венского конгресса до Версальского мира, 18141919" (1927)
  • "Наполеон" (1936)
  • "Жерминаль и прериаль" (1936)
  • "Нашествие Наполеона на Россию 1812 г." (1938)
  • "Талейран" (1939)
  • "Отечественная война 1812" (1941)
  • "Крымская война" (1941–1943)

On ilmunud tema kogutud teosed: "Сочинения: в двенадцати томах" (Moskva 19571962).

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ljudmila Dubjeva. "Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle – Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918" // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised. – Tartu, 2006. – 14(21)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]