Sugudeta keel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
18. rida: | 18. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
* [[Sooneutraalsus |
* [[Sooneutraalsus grammatiliste sugudeta keeltes]] |
||
* [[Sooneutraalsus grammatiliste sugudega keeltes]] |
* [[Sooneutraalsus grammatiliste sugudega keeltes]] |
||
* [[Grammatiline sugu]] |
* [[Grammatiline sugu]] |
Redaktsioon: 5. august 2018, kell 17:19
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2018) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2018) |
Grammatiliste sugudeta keel on loomulikult arenenud või konstrueeritud keel, millel ei ole grammatiliselt soo eristusi, st kategooriaid, mis nõuavad ühildumist nimisõnade ja nendega seotud asesõnade, omadussõnade, artiklite või tegusõnade vahel.
Mõistet "soovõrdne keel" ei tohi segi ajada sooneutraalse keelega. Sootust keelest tingitud diskursus ei pruugi tingimata olla sooliselt neutraalne. Kuigi sootud keeled välistavad mõned võimalused sooliste stereotüüpide tugevdamiseks, näiteks kasutades maskuliinseid pronoomeneid, kui viidata inimestele nende ametikohtade järgi (kuigi mõnda keelt võib sootuks pidada, kaasa arvatud inglise keelt, on sellel eraldi meessoo ja naissoo pronoomenid). Grammatilises tähenduses on soolise päritolumärgi puudumine samuti distinktiivne soost endast.
Sugu mittemärkivates keeltes on mitmesuguseid vahendeid sugupoolte märkimiseks, näiteks soospetsiifilised sõnad [isa, tütar, jne ja eraldi pronoomenid, nagu m]nel juhul tema (inglise he) ja temake (inglise she)], samuti nii bioloogiliselt kui ka kultuuriliselt soolise eripäraga kontekst.
Sooliselt võrdsed keeled
- üksikud indoeuroopa keeled: armeenia keel, bengali keel, pärsia keel ja sorani keel
- kõik uurali keeled (nt ungari keel, soome keel ja eesti keel)
- kõik kaasaegsed turgi keeled (nt türgi keel)
- kõik austroneesia keeled (nt polüneesia keeled)
- vietnami keel
- hiina keel
- korea keel
- jaapani keel