Paul Lilleleht: erinevus redaktsioonide vahel

Paul Lilleleht
Paul Lilleleht
	Fail:Paul Lilleleht.JPG
Sünniaeg	5. veebruar 1893; Jäärja vald, Liivimaa kubermang
Surmaaeg	11. august 1955; Bratsk NSV Liit
Teenistus	Venemaa Keiserlik armee; Eesti sõjavägi
Auaste	kolonelleitnant
Juhtinud	6. Eesti Piirikaitserügement
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda; Eesti Vabadussõda; Suvesõda; Teine maailmasõda
Autasud	Vabadusrist II/2

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 16. mai 2018, kell 01:39

Paul-August Lilleleht VR II/3 (kuni aastani 1935 Paul-August Lilienblatt (5. veebruar 1893 Jäärja vald, Liivimaa kubermang – 11. august 1955 Bratsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (major), Teise maailmasõja ajal kolonelleitnant.

Elulugu

Paul-August Lilleleht sündis Jäärja vallas Pärnumaal. Ta õppis Valga reaalkoolis ning sai reaalkooli juures algkooliõpetaja kutse.

Esimese maailmasõja ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta Peterhofi lipnikekooli, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aastal ülendati ta leitnandiks.

Vabadussõjas teenis Paul Lilienblatt 2. Eesti Polgus, seejärel Pärnu kaitsepataljonis. 1919. aasta oktoobris ülendati ta alamkapteniks ja sõjas ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda Vabadusristi II liigi 3. järguga.

1920. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas anti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.

1926. aastal kutsuti Paul Lilleleht tagasi tegevteenistusse ning ta teenis Kaitseliidu Pärnumaa Vändra malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal eksternina ohvitseride kursused.

1935. ülendati Paul Lilleleht majoriks.

1938. aastal lõpetas ta Kõrgema Sõjakooli ja töötas seejärel aastatel 1938–1940 Kaitseliidu Peastaabi laskeosakonna (õppeosakonna) pealikuna.

Teine maailmasõda

Suvesõda

Paul Lilleleht paistis 1941. aastal Suvesõja alguses silma, juhtides Kilingi-Nõmmes vastupanu Pärnust saadetud SARKi hävituspataljoni karistusaktsioonile. 4. juulil toimus Liivamäe lahing, Kilingi-Nõmmest 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Järgmisel päeval saadeti Pärnust umbes 10 masinaga punaarmee tankiüksus ja see vallutas Kilingi-Nõmme tagasi, mõned Liivamäe lahingus haavatasaanud mehed saadi kätte ja nad mõrvati, haavatud Paul Lillelehel õnnestus siiski haiglast põgeneda. Aga see pööre oli siiski ajutine, sõja edenedes võtsid relvastatud eesti mehed ümberkaudsetes piirkondades siiski kontrolli jälle enda kätte. Selleks ajaks, kui Läti poolt jõudsid Eestisse juba saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on enam-vähem "kommunistenfrei" – võim on üle võetud.

Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel metsavendade, kaitseliitlaste ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles Lõuna-Eesti piirkonnas.

1941. aasta sügisest oli Paul Lilleleht Omakaitse Pärnumaa maleva ülem.

1943. aasta 17. juunil anti major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (Kriegsverdienstkreuz) 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.

1944. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944 formeeritud 3. Eesti Piirikaitserügemendi ülema abiks.

6. Piirikaitserügemendi ülem

6. Eesti Piirikaitserügement formeeriti Pärnus ja Kilingi-Nõmmel, selle ülemaks määrati Paul Lilleleht. Rügement saadeti algul Peipsi äärde rannakaitsele Võõpsu rajooni. Juuli algul viidi rügement Pihkva rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, Permisküla alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.

Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. augustil vallutasid Punaarmee üksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.

Septembris ülendati kolonelleitnandiks. Narva rindelt taandudes andis Lilleleht oma rügemendile käsu valguda Alutaguse metsadesse ja alustada väiksemate gruppidena liikumist lääne suunas.

Peidus ja vangis

Paul Lilleleht jõudis mööda metsi liikudes oktoobriks Pärnumaal Saarde valda ja varjus varjama oma onupoja Johannes Lillelehele kuuluvas Männa talus. Sealt asus ta peagi ümber otse üle piiri Lätis asuvasse Väike-Olli tallu, mis kuulus tema tädipojale Villem Saarele. Talu asus suurematest teedest eemal. Tema varjumispaikadeks olid suvel küünid ja lakapealsed, talvel ööbis ta laudas või tallis lehma- või hobusesõimes, mõnikord ka toas. Suvel abistas ta pererahvast talutöödel. Konspiratsiooni eesmärgil kandis ta pikki juukseid ja naisteriideid.

Paul Lilleleht vahistati 28. veebruaril 1950 Lätis Tiirika talus. 25. novembril 1950 mõistis erinõupidamine Tallinnas ta 25 aastaks vangilaagrisse koos kodanikeõiguste kaotamisega viieks aastaks. Viibis vangilaagris Irkutski oblastis. Alatoitlusest ja raskest tööst tingituna haigestus ta düstroofiasse ja skorbuuti. 3. märtsil 1955 vabastas Irkutski oblastikohus ta karistuse kandmisest täieliku invaliidistumise tõttu. Ta saadeti Bratski laagrisse edasisaatmiseks asumisele Krasnojarski krais. Kransojarski raudteejaamas keeldus Lilleleht koos teiste laagrist vabanenute ja asumisele määratutega rongile asumaast. Ta toodi tagasi Bratski laagrisse ja paigutati vangilaagri haiglasse. Peagi viidi ta üle Bratski linnahaiglasse, kus suri 11. augustil 1955. Lilleleht on maetud Bratski linna kalmistule^[1].

Tunnustused

1920 Vabadusristi II liigi 3. järk
1930 Kotkaristi V klassi teenetemärk
1935 Kotkaristi IV klassi teenetemärk
Kaitseliidu Valgeristi III klass

Viited

↑ Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22

Välislingid

Vabadusristiga vääristatud Eesti ohvitserid
6. Piirikaitserügemendi ajalugu
Nebelwerfer laskmas, samade 28/32 cm kaliibriga rakettidega nagu ka Schweres Wurfgerät. Youtube'i video

[1] Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22

[1]

@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 | Autasud         = [[Vabadusrist]] II/2
 }}
-'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] (kuni aastani 1935 '''Paul-August Lilienblatt''' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Jäärja vald]], [[Liivimaa kubermang]] — [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]].
+'''Paul-August Lilleleht''' [[VR II/3]] (kuni aastani 1935 '''Paul-August Lilienblatt''' ([[5. veebruar]] [[1893]] [[Jäärja vald]], [[Liivimaa kubermang]] – [[11. august]] [[1955]] [[Bratsk]], [[NSV Liit]]) oli Eesti sõjaväelane ([[major]]), Teise maailmasõja ajal [[kolonelleitnant]].
 ==Elulugu==
 Paul-August Lilleleht sündis Jäärja vallas Pärnumaal. Ta õppis Valga reaalkoolis ning sai reaalkooli juures [[algkool]]iõpetaja kutse.
-[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta [[Peterhofi lipnikekool]]i, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aasta ülendati ta leitnandiks.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal ta mobiliseeriti ning 15. veebruaril 1916 lõpetas ta [[Peterhofi lipnikekool]]i, teenis 175. ja 158. tagavarapolgus ja 35. Siberi kütipolgus nooremohvitseri ja rooduülemana. 1917. aastal ülendati ta leitnandiks.
-[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis Paul Lilienblatt [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgus]], seejärel [[Pärnu kaitsepataljon]]is. 1919. aasta oktoobris ülendati ta [[alamkapten]]iks ja sõjas üles näidatud vapruse eest autasustati teda [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga.
+[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] teenis Paul Lilienblatt [[2. Eesti Polk|2. Eesti Polgus]], seejärel [[Pärnu kaitsepataljon]]is. 1919. aasta oktoobris ülendati ta [[alamkapten]]iks ja sõjas ülesnäidatud vapruse eest autasustati teda [[Vabadusrist]]i II liigi 3. järguga.
-. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas kingiti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.
+. aastal vabastati ta tegevteenistusest ja arvati reservi, teenete eest Vabadussõjas anti talle tasuta talukoht. Seejärel oli ta Pärnu-Jaagupi kihelkonnakooli õpetaja.
-. aastal kutsuti ta tagasi tegevteenistusse ning Paul Lilleleht teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnumaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal [[ekstern]]ina ohvitseride kursused.
+. aastal kutsuti Paul Lilleleht tagasi tegevteenistusse ning ta teenis [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Pärnumaa]] [[Vändra]] malevkonna pealiku ja Pärnumaa maleva instruktorina, lõpetas 1931. aastal [[ekstern]]ina ohvitseride kursused.
 . ülendati Paul Lilleleht majoriks.
@@ 37. rida: / 36. rida: @@
 ===Suvesõda===
-Paul Lilleleht paistis 1941. aastal [[Suvesõda|Suvesõja]] alguses silma, juhtides [[Kilingi-Nõmme]]s vastupanu [[Pärnu]]st saadetud SARKi [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] karistusaktsioonile. [[4. juuli]]l toimus [[Liivamäe lahing]], [[Kilingi-Nõmme]]st 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Järgmisel päeval saadeti Pärnust umbes 10 masinaga punaarmee tankiüksus ja see vallutas Kilingi-Nõmme tagasi, mõned Liivamäe lahingus haavatasaanud mehed saadi kätte ja nad mõrvati, haavatud Paul Lillelehel õnnestus siiski haiglast põgeneda. Aga see pööre oli siiski ajutine, sõja edenedes võtsid relvastatud eesti mehed ümberkaudsetes piirkondades siiski kontrolli jälle enda kätte. Selleks ajaks, kui Läti poolt jõudsid Eestisse juba saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on enam-vähem  "kommunistenfrei" – võim on üle võetud.
+Paul Lilleleht paistis 1941. aastal [[Suvesõda|Suvesõja]] alguses silma, juhtides [[Kilingi-Nõmme]]s vastupanu [[Pärnu]]st saadetud SARKi [[Hävituspataljonid Eestis|hävituspataljoni]] karistusaktsioonile. [[4. juuli]]l toimus [[Liivamäe lahing]], [[Kilingi-Nõmme]]st 2 km Pärnu poole. Pärnu poolt lähenesid kaks autobussi ja kuus veoautot hävituspataljoni meestega. Vastane jättis lahinguväljale 68 surnut ja 16 haavatut. Kaitsjate poolel langesid Karl Kuningas ja Heinrich Teder. Haavata sai kaheksa meest, nende hulgas ka Paul Lilleleht. Vaenlane põgenes Pärnu suunas tagasi. Järgmisel päeval saadeti Pärnust umbes 10 masinaga punaarmee tankiüksus ja see vallutas Kilingi-Nõmme tagasi, mõned Liivamäe lahingus haavatasaanud mehed saadi kätte ja nad mõrvati, haavatud Paul Lillelehel õnnestus siiski haiglast põgeneda. Aga see pööre oli siiski ajutine, sõja edenedes võtsid relvastatud eesti mehed ümberkaudsetes piirkondades siiski kontrolli jälle enda kätte. Selleks ajaks, kui Läti poolt jõudsid Eestisse juba saksa väed, võis Paul Lilleleht teatada sakslastele, et Kilingi-Nõmme ja lähemad vallad on enam-vähem "kommunistenfrei" – võim on üle võetud.
 Paul Lilleleht oli 1941. aasta suvel [[metsavend]]ade, [[Kaitseliit|kaitseliitlaste]] ja eesti armee järelejäänud sõjameeste mitteformaalne liider selles [[Lõuna-Eesti]] piirkonnas.
@@ 43. rida: / 42. rida: @@
 . aasta sügisest oli Paul Lilleleht [[Omakaitse Pärnumaa malev]]a ülem.
-. aasta 17. juunil annetati major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (''Kriegsverdienstkreuz'') 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.
+. aasta 17. juunil anti major Lillelehele Saksa sõjateeneteristi (''Kriegsverdienstkreuz'') 2. klass langevarjurite salga ümberpiiramise ja hävitamise eest.
-. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944. aastal formeeritud [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülema abiks.
+. aastal määrati Paul Lilleleht veebruaris 1944 formeeritud [[3. Eesti Piirikaitserügement|3. Eesti Piirikaitserügemendi]] ülema abiks.
 ===6. Piirikaitserügemendi ülem===
-[[6. Eesti Piirikaitserügement]] formeeriti Pärnus ja [[Kilingi-Nõmme]]l, selle ülemaks määrati Paul Lilleleht.  Rügement saadeti algul [[Peipsi]] äärde rannakaitsele [[Võõpsu]] rajooni. Juuli alul viidi rügement [[Pihkva]] rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
+[[6. Eesti Piirikaitserügement]] formeeriti Pärnus ja [[Kilingi-Nõmme]]l, selle ülemaks määrati Paul Lilleleht. Rügement saadeti algul [[Peipsi]] äärde rannakaitsele [[Võõpsu]] rajooni. Juuli algul viidi rügement [[Pihkva]] rindele. Paar nädalat hiljem viidi 6. Piirikaitserügement Narva rindele, [[Permisküla]] alla. Permisküla saar asub Narva jõe keskel, umbes paarkümmend kilomeetrit Peipsi järvest põhja suunas.
 Rügemendi II pataljon asus kaitsele Narva jões asunud Permisküla saarele. 11. augustil vallutasid [[Punaarmee]] üksused saare ja saarelt pääses ainult kolm meest.
@@ 58. rida: / 57. rida: @@
 == Peidus ja vangis ==
-Paul Lilleleht jõudis mööda metsi liikudes oktoobriks Pärnumaal Saarde valda ja asus ennast varjama oma onupoja Johannes Lillelehele kuuluvas Männa talus. Sealt asus ta peagi ümber otse üle piiri Lätis asuvasse Väike-Olli tallu, mis kuulus tema tädipojale Villem Saarele. Talu asus eemal suurematest teedest. Tema varjumispaikadeks olid suvel küünid ja lakapealsed, talvel ööbis ta laudas või tallis lehma- või hobusesõimes, mõnikord ka toas. Suvel aitas ta pererahvast talutöödel. Konspiratsiooni eesmärgil kandis ta pikki juukseid ja naisteriideid.
+Paul Lilleleht jõudis mööda metsi liikudes oktoobriks Pärnumaal Saarde valda ja varjus varjama oma onupoja Johannes Lillelehele kuuluvas Männa talus. Sealt asus ta peagi ümber otse üle piiri Lätis asuvasse Väike-Olli tallu, mis kuulus tema tädipojale Villem Saarele. Talu asus suurematest teedest eemal. Tema varjumispaikadeks olid suvel küünid ja lakapealsed, talvel ööbis ta laudas või tallis lehma- või hobusesõimes, mõnikord ka toas. Suvel abistas ta pererahvast talutöödel. Konspiratsiooni eesmärgil kandis ta pikki juukseid ja naisteriideid.
-Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]]. aastal Lätis Tiirika talus. 25. novembril 1950 mõistis erinõupidamine Tallinnas ta 25 aastaks vangilaagrisse koos kodanikeõiguste kaotamisega viieks aastaks. Viibis vangilaagris Irkutski oblastis. Alatoitlusest ja raskest tööst tingituna haigestus ta düstroofiasse ja skorbuuti. 3. märtsil 1955. aastal vabastas Irkutski oblastikohus ta karistuse kandmisest täieliku invaliidistumise tõttu. Ta saadeti Bratski laagrisse edasisaatmiseks asumisele Krasnojarski krais. Kransojarski raudteejaamas keeldus Lilleleht koos teiste laagrist vabanenute ja asumisele määratutega rongile asumaast. Ta toodi tagasi Bratski laagrisse ja paigutati vangilaagri haiglasse. Peagi viidi ta üle Bratski linnahaiglasse, kus suri [[11. august]]il [[1955]]. aastal. Lilleleht on maetud Bratski linna kalmistule<ref>Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22</ref>.
+Paul Lilleleht vahistati [[28. veebruar]]il [[1950]] Lätis Tiirika talus. 25. novembril 1950 mõistis erinõupidamine Tallinnas ta 25 aastaks vangilaagrisse koos kodanikeõiguste kaotamisega viieks aastaks. Viibis vangilaagris Irkutski oblastis. Alatoitlusest ja raskest tööst tingituna haigestus ta düstroofiasse ja skorbuuti. 3. märtsil 1955 vabastas Irkutski oblastikohus ta karistuse kandmisest täieliku invaliidistumise tõttu. Ta saadeti Bratski laagrisse edasisaatmiseks asumisele Krasnojarski krais. Kransojarski raudteejaamas keeldus Lilleleht koos teiste laagrist vabanenute ja asumisele määratutega rongile asumaast. Ta toodi tagasi Bratski laagrisse ja paigutati vangilaagri haiglasse. Peagi viidi ta üle Bratski linnahaiglasse, kus suri [[11. august]]il [[1955]]. Lilleleht on maetud Bratski linna kalmistule<ref>Aino Lepp "Vabaduse hinnaks on elu" (Tallinn: Hotpress Kirjastus, 2008), lk. 17-22</ref>.
 ==Tunnustused==
@@ 74. rida: / 73. rida: @@
 *[http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-11a.html Vabadusristiga vääristatud Eesti ohvitserid]
 *[http://web.zone.ee/aivar100/arvi/6piirikaitserygement.htm 6. Piirikaitserügemendi ajalugu]
-*[http://www.youtube.com/watch?v=8EYO7eOYcx0 '''Nebelwerfer laskmas'''], samade 28/32 cm kaliibriga rakettidega nagu ka Schweres Wurfgerät ('''Youtube video''')
+*[http://www.youtube.com/watch?v=8EYO7eOYcx0 Nebelwerfer laskmas], samade 28/32 cm kaliibriga rakettidega nagu ka Schweres Wurfgerät. Youtube'i video
 {{JÄRJESTA:Lilleleht, Paul}}