Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
{{See artikkel| räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit [[Jaan Lepp juunior]]}}
{{See artikkel| räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit [[Jaan Lepp juunior]]}}
{{Sõjaväelane
{{Sõjaväelane
23. rida: 23. rida:
Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].
Jaan Lepp sündis [[1895]]. aastal Harjumaa Anija vallas. [[1915]]. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas [[Peterhofi lipnike kool]]i, ülendati [[lipnik]]uks ja [[alamleitnant|alamleitnandiks]] aastal [[1916]].


[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ja sügisel [[alamkapten]]iks.
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindel]]. Rindevõitluse eest annetati talle [[Püha Stanislavi orden]]i III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. [[1917]]. aasta kevadel ülendati ta [[leitnant|leitnandiks]] ja sügisel [[alamkapten]]iks. Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks. Esimese maailmasõja lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.


⚫
[[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. [[30. detsember|30. detsembril]] 1918 määrati [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]] ülemaks, sellel ametikohal teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
[[Eesti polk|Eesti polgu]] loomisel määrati Jaan Lepp alguses [[3. Eesti jalaväepolk]]u ja hiljem [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväe polku]], kus ta oli [[rood|rooduülem]] alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta [[staabikapten]]iks.


⚫
Jaan Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a pealikuks. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]]. [[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealiku ajutiseks kohusetäitjaks. Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemisel [[1918]]. aasta [[11. november|11. novembril]] astus Jaan Lepp Eesti [[Kaitseliit]]u, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks [[kapten]]i auastmes ja [[Kaitseliidu Tallinna malev|Tallinna Kaitseliidu]] [[Tallinna Kaitseliidu V jaoskond|V jaoskonna]] ülemana.


⚫
Jaan Lepp vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks.<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref> Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
⚫
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult [[Kapten Irv|soomusrong nr 1]] koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi [[Laiarööpmeline soomusrong nr. 2|LSR soomusrong nr 2]], siis määrati [[30. detsember|30. detsembril]] selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

J. Lepp kinnitati [[16. mai]]l [[1926]] [[Kaitseliidu Narva malev]]a [[malevapealik|pealikuks]]. [[18. september|18. septembril]] [[1934]] lähetati ta [[Kõrgem Sõjakool|Kõrgemasse Sõjakooli]].

[[15. november|15. novembril]] [[1936]] määrati Lepp lähetuse korras [[Kaitseliidu Tallinna malev]]a pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.

⚫
Narva malevast viidi Lepp [[29. august]]il [[1938]] üle [[10. Üksik Jalaväepataljon|10. Üksiku Jalaväepataljoni]] ülemaks.<ref>[http://amphora1.carlsman.com/prosopos/index.aspx?type=1&id=21338&from=2&back=6586 Ohvitseride andmekogu]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)</ref>


== Ühiskondlik tegevus ==
== Ühiskondlik tegevus ==
Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes.
Jaan Lepp oli Eesti meister [[Kõrgushüpe|kõrgushüppes]] (1920) hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister [[Teivashüpe|teivashüppes]] ning silmapaistev nii [[Kaugushüpe|kaugushüpetes]] kui [[Keskmaajooks|keskmaajooksudes]]. Jaan Lepp oli [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine [[FIFA|Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga]] (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.


Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.
Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, [[Võitleja (selts)|Võitleja]] asutajaliige ja esimees, [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] juhatuse liige, [[Narva Eesti Selts Ilmarine|Ilmarise]] spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid [[Kalevi Keskstaadion|Tallinna Kalevi staadioni]] rajamisel ja oli ligi kümme aastat Narva Spordiväljaku komisjoni liige.


⚫
==Mälestuse jäädvustamine==
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.<ref>[http://archive.is/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>
Anija valla eestvedamisel püstitati 1995. aastal [[Peningi]]l asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õuele tema 100. sünniaastapäeva mälestussammas . Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel omistati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.<ref>[http://archive.is/DEyfE#selection-715.0-755.30/jalgpall.struktuur.ee/3954 Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid]</ref>

⚫
Jaan Lepa vahistati [[23. juuli]]l [[1940]], tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt [[Boris Kumm]], kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks<ref>Margit-Mariann Koppel, [http://kultuur.elu.ee/ke481_ansiplus.htm Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad], Kultuur ja Elu</ref>.

Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.


==Tunnustused==
==Tunnustused==
57. rida: 47. rida:
*Läti [[Karutapja orden]]
*Läti [[Karutapja orden]]
*[[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt)
*[[Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid|Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk]] 2005 (postuumselt)

⚫
==Mälestuse jäädvustamine==
Anija valla eestvedamisel püstitati [[Peningi]]l asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 29. märts 2018, kell 15:05

 See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior
Jaan Lepp
Laiarööpalise soomusrongi nr 2 ülemana aastal 1920. Karl Hugo Akeli foto.
Sünniaeg 19. juuli 1895
Anija vald, Harjumaa
Surmaaeg 9. detsember 1941
Kirov, Venemaa
Auaste kolonelleitnant
Juhtinud Laiarööpmeline soomusrong nr. 2
Kaitseliidu Narva malev
10. Üksik Jalaväepataljon
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi ordeni III järk
Vabadusrist II/2
Vabadusrist II/3
Kotkarist
Läti Karutapja orden

Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elulugu

Jaan Lepp sündis 1895. aastal Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.

Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ja sügisel alamkapteniks. Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülem alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta staabikapteniks. Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.

Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. 30. detsembril 1918 määrati LSR soomusrong nr 2 ülemaks, sellel ametikohal teenis kuni Vabadussõja lõpuni.

Jaan Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli. 15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks. Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.[1]

Jaan Lepp vahistati 23. juulil 1940, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks.[2] Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.

Ühiskondlik tegevus

Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes (1920) hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp oli Eesti Jalgpalli Liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.

Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi kümme aastat Narva Spordiväljaku komisjoni liige.

Mälestuse jäädvustamine

Anija valla eestvedamisel püstitati 1995. aastal Peningil asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õuele tema 100. sünniaastapäeva mälestussammas . Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel omistati talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.[3]

Tunnustused

Soomusrongi nr 2 ülem kapten Jaan Lepp Vabadussõja ajal veebruaris 1919. Karl Hugo Akeli foto.

Viited

  1. ↑ Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
  2. ↑ Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu
  3. ↑ Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid

Välislingid

Kirjandus

  • Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaan_Lepp&oldid=4954862"