Wilhelm Canaris: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. veebruar 2018, kell 01:32

Friedrich Wilhelm Canaris (1. jaanuar 1887 Aplerbeck Dortmundi lähedal – 9. aprill 1945 Flossenbürgi koonduslaager) oli Saksamaa sõjaväeluure Abwehri ülem.

Noorus ja päritolu

Wilhelm Canaris oli pärit metallitöötluskombinaadi direktori perekonnast, kuid valis mereväelase elukutse. Pärast merekadetikorpuse lõpetamist viibis ta merepraktikal väikeristleja Bremen pardal, millega seilas Ladina-Ameerika rannikul.

1912. aastal viidi leitnant Canaris üle teenistusse ristlejal Dresden, mis suunati seoses pingelise olukorraga Balkani poolsaarel Vahemere piirkonda. Piirkonnas olid vastuolud Saksa pankade finantseeritavate raudteede ehitamisel, mille käigus Canaris asus esmakordselt täitma teabehankeülesandeid, selgitamaks välja kohalikke olusid.

Esimese maailmasõja ajal teenis Canaris ristlejal Dresden, mis uputati 1915. aastal Suurbritannia ristleja poolt Tšiili ranniku lähedal ja meeskond interneeriti. Võltsitud dokumente kasutades põgenes ta interneeritute laagrist ja suundus omal käel Suurbritanniale sümpatiseerivate riikide Argentina ja Hollandi kaudu Saksamaale.

Aastal 1916 saatis mereväeluure ta Hispaaniasse, kus ta Saksamaa mereväeatašee abina lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada Saksa allveelaevu Hispaania ja Portugali territooriumilt ning koguda andmeid Nelikriikide sõjalaevade kohta, mis liiklesid Vahemerel.

1916. aastal määrati Canaris allveelaeva U-34 komandöriks ning ta tegeles rünnakutega Suurbritannia ja Prantsusmaa laevadele.

Weimari vabariik

Canaris oli vabakorpuste juhi Hermann Ehrhardti usaldusisik. 1919. aastal kuulus ta sõjakohtusse, mis käsitles Rosa Luxemburgi ja Karl Liebknechti tapmistes süüdistavate vabakorpuslaste süüasja. Sama sõjakohus mõistis mitu süüalust õigeks.

Aasta hiljem osales ta Kappi putšis, mille järel ta arreteeriti, kuid lasti lühikese aja möödudes taas vabadusse.

Natsionaalsotsialismi ajal

1935. aastal sai temast Saksamaa sõjaväe Wehrmachti ülemjuhatuse Oberkommando der Wehrmacht luureosakonna Abwehri ülem.

Pärast Stalingradi lahingut plaanis Canaris riigipööret terve natsirežiimi vastu. Selle käigus oleks paljusid juhtivaid natse süüdistatud kuritegudes. Hitler oleks vahistatud hullumeelsena, lähtudes sellest, et Esimeses maailmasõjas sattus ta mürkgaasirünnaku kätte, ja eluks ajaks vangi mõistetud.

Heinrich Himmler kahtlustas Canarist pikka aega ja saavutas 1944. aasta veebruaris tema asendamise Walter Schellenbergiga Abwehri juhi kohal. Mõni nädal hiljem pandi ta koduaresti, mis ei võimaldanud tal osaleda 20. juuli vandenõus. Pärast vandenõud paigutati Canaris koonduslaagrisse, kuid esialgu teda ei hukatud, sest Himmler plaanis teda kasutada kontaktisikuna läbirääkimistel inglastega sõja lõpetamiseks, nii et temast oleks saanud Saksamaa uus juht. Kui need plaanid läbi kukkusid, laskis Himmler Canarise hukata.

Isiklikku

Noorpõlves uskus Canaris, et on Kreeka admirali ja paljukordse peaministri Konstantinos Kanarise järeltulija. 1938 tõestas genealoogiline uuring, et see polnud nii. Tema vanaisa oli Itaalia emigrant Canarisi, kes saksapärastas oma nime, kui astus luteri usku.

Eesti ja Canaris

27. aprillil 1937 autasustati Canarist Eesti Kotkaristi II klassiga.

Kirjandus

Aus den Personalakten von Canaris. Vierteljahrshefte für Zeitgeschichte 3/1962
Karl Heinz Abshagen, "Canaris. Patriot und Weltburger". Stuttgart: DVA, 1949

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 ==Noorus ja päritolu==
-Wilhelm Canaris oli pärit metallitöötluskombinaadi direktori perekonnast, kuid valis mereväelase elukutse. Pärast merekadetikorpuse lõpetamist viibis ta merepraktikal väikeristleja Bremen pardal, millele seilas Ladina-Ameerika rannikul.
+Wilhelm Canaris oli pärit metallitöötluskombinaadi direktori perekonnast, kuid valis mereväelase elukutse. Pärast merekadetikorpuse lõpetamist viibis ta merepraktikal väikeristleja Bremen pardal, millega seilas Ladina-Ameerika rannikul.
-[[1912]]. aastal viidi leitnant Canaris üle teenistusse ristlejal Dresden, mis suunati seoses pingelise olukorraga Balkani poolsaarel seilama Vahemere piirkonda. Piirkonnas olid vastuolud Saksa pankade finantseeritavate raudteede ehitamisel, mille käigus Canaris esmakordselt asus täitma teabehankeülesandeid selgitamaks välja kohalike olusid.
+[[1912]]. aastal viidi leitnant Canaris üle teenistusse ristlejal Dresden, mis suunati seoses pingelise olukorraga Balkani poolsaarel Vahemere piirkonda. Piirkonnas olid vastuolud Saksa pankade finantseeritavate raudteede ehitamisel, mille käigus Canaris asus esmakordselt täitma teabehankeülesandeid, selgitamaks välja kohalikke olusid.
-[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal teenis Canaris ristlejal Dresden, mis uputati [[1915]]. aastal Suurbritannia ristleja poolt [[Tšiili]] ranniku ääres ning meeskond [[interneerimine|interneeriti]]. Ta põgenes kasutades võltsitud dokumente interneeritute laagrist ning suundus omal käel läbi Suurbritanniale sümpatiseeruvate riikide [[Argentina]] ja [[Holland]]i kaudu Saksamaale.
+[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal teenis Canaris ristlejal Dresden, mis uputati [[1915]]. aastal Suurbritannia ristleja poolt [[Tšiili]] ranniku lähedal ja meeskond [[interneerimine|interneeriti]]. Võltsitud dokumente kasutades põgenes ta interneeritute laagrist ja suundus omal käel Suurbritanniale sümpatiseerivate riikide [[Argentina]] ja [[Holland]]i kaudu Saksamaale.
-Aastal [[1916]] saatis mereväeluure ta [[Hispaania]]sse, kus ta Saksamaa mereväeatašee abina lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada saksa allveelaevu Hispaania ja [[Portugal]]i territooriumilt ning koguda andmeid Nelikriikide sõjalaevade kohta, mis liiklesid [[Vahemeri|Vahemere]]s.
+Aastal [[1916]] saatis mereväeluure ta [[Hispaania]]sse, kus ta Saksamaa mereväeatašee abina lõi agentuurvõrgu, mille eesmärk oli varustada Saksa allveelaevu Hispaania ja [[Portugal]]i territooriumilt ning koguda andmeid [[Nelikriigid|Nelikriikide]] sõjalaevade kohta, mis liiklesid [[Vahemeri|Vahemerel]].
 . aastal määrati Canaris allveelaeva U-34 komandöriks ning ta tegeles rünnakutega Suurbritannia ja Prantsusmaa laevadele.