Christoph Kolumbus: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Kuupäevad eestipäraseks: aaaa-kk-pp -> pp.kk.aaaa
PResümee puudub
6. rida: 6. rida:
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks.


Sinna jäid mõlemad kuni [[1795]]. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need [[1898]] uuesti Sevillasse ja paigutati [[Sevilla katedraal]]i. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda.
Sinna jäid mõlemad kuni [[1795]]. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need [[1898]] uuesti Sevillasse ja paigutati [[Sevilla katedraal]]i. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda.


== Meretee Aasiasse ==
== Meretee Aasiasse ==
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ülemvõim [[Aasia]]s võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [[siiditee]]d jõuda [[India]]sse ja [[Hiina]]sse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [[siid]] ja [[vürtsid]]. [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine 1453. aastal]] [[Osmanid|Osmanite]] valdusesse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.
[[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ülemvõim [[Aasia]]s võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [[siiditee]]d jõuda [[India]]sse ja [[Hiina]]sse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [[siid]] ja [[vürtsid]]. [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine 1453. aastal]] [[Osmanid|Osmanite]] valdusse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.


1470. aastal tegi [[Firenze]] astronoom [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] Portugali kuningale [[Afonso V]]-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [[Vürtsisaared|Vürtsisaartele]] ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.<ref name="Boxer" />
1470. aastal tegi [[Firenze]] astronoom [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] Portugali kuningale [[Afonso V]]-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [[Vürtsisaared|Vürtsisaartele]] ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.<ref name="Boxer" />
15. rida: 15. rida:
Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [[Bartolomeu Dias]] jõudis [[Hea Lootuse neem]]eni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.<ref name="murphy" />
Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [[Bartolomeu Dias]] jõudis [[Hea Lootuse neem]]eni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.<ref name="murphy" />


1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref name="Morison-Admiral" /> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse mitte läbitavaks.
1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref name="Morison-Admiral" /> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks.


Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [[Genova]]sse ja [[Veneetsia]]sse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomew ka Inglismaa kuninga [[Henry VII]] juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.<ref name="thewildcatsvictory" />
Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [[Genova]]sse ja [[Veneetsia]]sse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomew ka Inglismaa kuninga [[Henry VII]] juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.<ref name="thewildcatsvictory" />


== Isiklikku ==
== Isiklikku ==
On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [[Korsika]]t, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.
On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni – ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [[Korsika]]t, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.

⚫
== Kirjandus ==
⚫
* [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2007]], 512 lk.
⚫
*{{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | ref=harv | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}}


== Viited ==
== Viited ==
33. rida: 29. rida:
<ref name="Morison-Admiral">Samuel Eliot Morison, ''Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref>
<ref name="Morison-Admiral">Samuel Eliot Morison, ''Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref>
}}
}}

⚫
== Kirjandus ==
⚫
* [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] [[2007]], 512 lk.
⚫
*{{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | ref=harv | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [http://www.parnupostimees.ee/050906/esileht/valismaa/10067389.php Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle]
* [http://www.parnupostimees.ee/050906/esileht/valismaa/10067389.php Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle]
* [[Priit Kivi]] [http://rooma.postimees.ee/160706/esileht/valisuudised/202550.php Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid]
* [[Priit Kivi]] [http://rooma.postimees.ee/160706/esileht/valisuudised/202550.php Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid]
* [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi?id=51039761 Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-prooovi]
* [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi?id=51039761 Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-proovi]. Delfi.ee



{{commons|Christophorus Columbus|Christoph Kolumbus}}
{{commons|Christophorus Columbus|Christoph Kolumbus}}

Redaktsioon: 21. veebruar 2018, kell 01:13

Christoph Kolumbus

Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia – 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.

Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.

Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.

Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda.

Meretee Aasiasse

Mongolite riigi ülemvõim Aasias võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda siiditeed jõuda Indiasse ja Hiinasse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu siid ja vürtsid. Konstantinoopoli langemine 1453. aastal Osmanite valdusse muutis siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse.

1470. aastal tegi Firenze astronoom Paolo dal Pozzo Toscanelli Portugali kuningale Afonso V-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut Vürtsisaartele ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.[1]

Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil Bartolomeu Dias jõudis Hea Lootuse neemeni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.[2]

1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale João II-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti Orienti. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.[3] Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,[4] mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks.

Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus Genovasse ja Veneetsiasse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomew ka Inglismaa kuninga Henry VII juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada.[5]

Isiklikku

On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni – ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.

Viited

  1. ↑ Charles R. Boxer (1951). The Christian Century in Japan: 1549–1650. University of California Press. Lk 2. Vaadatud 28.02.2016.
  2. ↑ Murphy, Patrick J.; Coye, Ray W. (2013). Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery. Yale University Press. ISBN 978-0-300-17028-3. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.06.2015. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend); vigane väärtus: |ref=harv (juhend)
  3. ↑ Samuel Eliot Morison, Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus, (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.
  4. ↑ Phillips, Jr (1992), lk 110.
  5. ↑ Columbus and Henry VII thewildcatsvictory.wordpress.com

Kirjandus

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Christoph_Kolumbus&oldid=4916995"