Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 32 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
[[Pilt:Koiva jõgi Valgla - Gauja Sateces baseins.svg|pisi|paremal|Koiva jõgi Valgla]]
 
'''Koiva''' ([[läti {{keel]]es '''-lv|Gauja'''}}, [[liivi {{keel]]es -liv|Koiva}}, [[saksa {{keel]]es '''-de|Livländische Aa'''}}) on [[jõgi]] [[Läti]]s.
 
See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi ([[Daugava]]t voolab Lätis ligi 100 km vähem). Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe [[valgla]] on 9800 km² suur. Koiva [[Jõejõe langus|langus]] on 234 meetrit, [[Jõejõe lang|lang]] on 0,52 m/km.
 
Koiva jõgi algab [[Vidzeme kõrgustik]]ul [[Cēsise rajoon]]is. [[Ülemjooks]]ul voolab ta itta, läbib mitu [[järv]]e ja [[Jaunpiebalga]] asula ning jõuab [[Gulbene rajoon]]i. [[Lejasciems]]is algab [[keskjooks]], jõgi suundub loodesse laias [[jõeorg|orus]], läbib [[Alūksne rajoon]]i ja [[Koivaliina]] ning 18 km voolab [[Eesti]] ja Läti [[riigipiir|piir]]ijõena. Seejärel keerab Koiva edelasse ning voolab läbi [[Valka rajoon]]i ja [[Strenči]], [[Valmiera rajoon]]i ja [[Valmiera]] (Volmari) ning jõuab tagasi Cēsise rajooni, kus läbib [[Jānmuiža]], [[Cēsis]]e (Võnnu) ja [[Ligatne]]. Jõe [[alamjooks]] kulgeb [[Riia rajoon]]is, kus Koiva läbib [[Turaida]] ja [[Sigulda]], {{kas|[[Gauja]]}} ja [[Ādaži]] ning suubub [[Carnikava]] lähedal [[Liivi laht]]e.
 
[[Suue|Suudmes]] on jõgi 80–100 m lai. Jõe vooluhulk suudmes on 13,7–300, keskmiselt 70,7 m³/s.
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne), [[Rauna jõgi|Rauna]] (vasakpoolne), [[Amata]] (vasakpoolne) ja [[Brasla]] (parempoolne).
 
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades Sigulda juures kuni 85 m sügava oru. Rahvuspargis on ka [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]] ja [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda linnuse]] varemed.
 
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
Peaaegu kogu pikkuses kasvab Koiva kaldal [[okaspuumets]] (peamiselt [[mänd]]), kuid seal asub ka kaitsealune Koiva [[puisniit]].
 
Lätis sündinud maadeavastaja [[Aleksandrs Laime]] andis Gauja nime ka ühele jõele, mis [[Venezuela|Venezuelas]]s ülalpool [[Angeli juga]].
 
Tänapäeval on Koiva jõel levinud [[kanuu]]sõit.

Navigeerimismenüü