Mustjõgi (Koiva)
| Mustjõgi | |
|---|---|
 Mustjõgi Tellingumäe vaatetornist Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal | |
| Lähe | Kaugjärv |
| Suubub | Koiva jõkke |
| Valgla maad | Eesti, Läti |
| Valgla pindala | 1787,3 km² |
| Pikkus | 83,2 km[1] |
| Parempoolsed lisajõed | Tsooru oja, Ahelo jõgi |
| Vasakpoolsed lisajõed | Pärlijõgi, Vaidva jõgi, Peetri jõgi |
 | |
Mustjõgi on jõgi Lõuna-Eestis Hargla nõos, Koiva jõe suurim ja veerikkaim lisajõgi Eestis. Voolab enamasti Võrumaal, vaid alamjooksu alumine osa jääb Valgamaale.
Mustjõgi algab Kaugjärvest ja suubub Eesti-Läti piiril Koiva jõkke paremalt kaldalt 250 km kaugusel suudmest. Jõe pikkus on 83,2 km ja valgala 1787,3 km², sellest Eestis 994 km². Suuremad parempoolsed lisajõed on Tsooru oja ja Ahelo jõgi, vasakpoolsetest lisajõgedest Pärlijõgi, Vaidva jõgi ja Peetri jõgi.[2]
Mustjõgi on üks liigirikkama ja omapärasema kalastikuga jõgesid Eestis. Abakala arvestamata jättes on praeguseks teada 25 liiki kalade elunemine jões.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mustjõgi. Keskkonnaportaal, vaadatud 17.04.2025.
- ↑ "Mustjõgi". Vaadatud 17. aprillil 2025.
- ↑ Järvekülg, Arvi (2001). Eesti jõed. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 627. ISBN 9985-9293-0-6.