Jaan Lepp: erinevus redaktsioonide vahel
74. rida: | 74. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti soomusronglased]] |
[[Kategooria:Eesti soomusronglased]] |
||
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] |
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] |
||
[[Kategooria:10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad]] |
|||
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] |
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] |
Redaktsioon: 23. november 2016, kell 22:15
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
See artikkel räägib kolonelleitnant Jaan Lepast; tema poja kohta vaata artiklit Jaan Lepp juunior |
Jaan Lepp | |
---|---|
Laiarööpalise soomusrongi nr 2 ülemana aastal 1920. Karl Hugo Akeli foto. | |
Sünniaeg |
19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa |
Surmaaeg |
9. detsember 1941 Kirov, Venemaa |
Auaste | kolonelleitnant |
Juhtinud |
Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Kaitseliidu Narva malev 10. Üksik Jalaväepataljon |
Sõjad/lahingud |
Esimene maailmasõda Vabadussõda |
Autasud |
Püha Stanislavi ordeni III järk Vabadusrist II/2 Vabadusrist II/3 Kotkarist Läti Karutapja orden |
Jaan Lepp VR II/2, VR II/3 (19. juuli 1895 Anija vald, Harjumaa – 9. detsember 1941 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Elulugu
Jaan Lepp sündis 1895. aastal Harjumaa Anija vallas. 1915. aasta mais astus Jaan Lepp vabatahtlikuna Vene keisririigi sõjaväkke, lõpetas Peterhofi lipnike kooli, ülendati lipnikuks ja alamleitnandiks aastal 1916.
Esimeses maailmasõjas oli ta eesliinil sakslaste vastu Riia rindel ja Siberi kütipolgu koosseisus Daugavpilsi rindel. Rindevõitluse eest annetati talle Püha Stanislavi ordeni III järk mõõkade ja lindiga (mõõgad tähistavad mitmekordseid sõjalisi teeneid vaenlase vastu). Ristiga kaasnes ka aadliseisus. 1917. aasta kevadel ülendati ta leitnandiks ja sügisel alamkapteniks.
Eesti polgu loomisel määrati Jaan Lepp alguses 3. Eesti jalaväepolku ja hiljem 1. Eesti Jalaväe polku, kus ta oli rooduülem alamkapteni auastmes. 13. septembril 1917 ülendati ta staabikapteniks.
Esimese maailmasõja lõppemisel 1918. aasta 11. novembril astus Jaan Lepp Eesti Kaitseliitu, olles seega üheks Kaitseliidu loojaks kapteni auastmes ja Tallinna Kaitseliidu V jaoskonna ülemana.
Vabadussõja puhkemisel astus ta vabatahtlikult soomusrong nr 1 koosseisu, kus ta määrati rongiülema abiks. Kui loodi LSR soomusrong nr 2, siis määrati 30. detsembril selle ülemaks, kus ta teenis kuni Vabadussõja lõpuni.
J. Lepp kinnitati 16. mail 1926 Kaitseliidu Narva maleva pealikuks. 18. septembril 1934 lähetati ta Kõrgemasse Sõjakooli.
15. novembril 1936 määrati Lepp lähetuse korras Kaitseliidu Tallinna maleva pealiku ajutiseks kohusetäitjaks.
Narva malevast viidi Lepp 29. augustil 1938 üle 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemaks.[1]
Ühiskondlik tegevus
Jaan Lepp oli Eesti meister kõrgushüppes aastal 1920 hoota ja hõbemedalist hooga kõrgushüppes. Oli Kaitseliidu meister teivashüppes ning silmapaistev nii kaugushüpetes kui keskmaajooksudes. Jaan Lepp osales ka jõuliselt Eesti jalgpallis, kus oli liidu esimees, esindas Eesti rahvusmeeskonda Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlusel aastal 1925. Tema teeneks on Eesti ühinemine Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga (FIFA). Ta oli jalgpallikohtunik ja üks eestlasi, kellel olid rahvusvahelise jalgpallikohtuniku õigused.
Ta oli aastaid tegev spordiseltsides: Spordi asutajaliige, Võitleja asutajaliige ja esimees, Kalevi juhatuse liige, Ilmarise spordiosakonna esimees. Ta oli teeneid Tallinna Kalevi staadioni rajamisel ja oli ligi 10 aastat Narva spordiväljaku komisjoni liige.
Jaan Lepa 110. sünniaastapäeva tähistamisel anti talle Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk.[2]
Jaan Lepa vahistati 23. juulil 1940, tema kõrvaldamise eest kandis isiklikult hoolt Boris Kumm, kellele oli pinnuks silmas kolonelleitnandi väljaastumine Eesti Vabariigi õigusolude kaitseks[3].
Jaan Lepp hukati Kirovi linnas Venemaal 9. detsembril 1941 kell 18.55.
Tunnustused
- Vabadusristi II liigi 3. järk, 1920
- Vabadusristi II liigi 2. järk, 1925
- Kotkaristi V klassi teenetemärk
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1940
- Läti Karutapja orden
- Eesti Jalgpalli Liidu kuldmärk 2005 (postuumselt)
Mälestuse jäädvustamine
Anija valla eestvedamisel püstitati Peningil asuva Jaan Lepa kodutalu Sanglepa õue tema 100. sünniaastapäeval mälestussammas 1995. aastal.
Viited
- ↑ Ohvitseride andmekogu. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. (Kasutatud 17. detsembril 2010.)
- ↑ Eesti Jalgpalli Liidu aumärgid
- ↑ Margit-Mariann Koppel, Tõupuhtal ansiplusel on jänese kõrvad, Kultuur ja Elu
Välislingid
Kirjandus
- Jaan Lepp. Kol.-ltn. Jaan Lepp'a saatusest. Võitleja, jaanuar/veebruar 2000, lk. 3 – mai/juuni 2000, nr 3, lk 5.
- Eesti soomusronglased
- Vabadussõja veteranid
- 10. Üksiku Jalaväepataljoni ülemad
- Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid
- Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid
- Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavalerid
- Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed
- Kaitseliidu Narva maleva pealikud
- Eesti kõrgushüppajad
- Eesti jalgpallurid
- Eesti jalgpallikohtunikud
- Eesti represseeritud isikud
- Sündinud 1895
- Surnud 1941