Herbert Brede

Herbert Brede
Karl Hugo Akeli foto
Sünniaeg	25. aprillil 1888 Püssi vald (Lüganuse kihelkond)
Surmaaeg	6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit
Auaste	kindralmajor
Juhtinud	Suurtükiväe Valitsus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 1. Diviisi ülema kohusetäitja 3. Diviisi ja Tallinna Garnisoni ülem
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Vabadussõda
Autasud	Püha Georgi mõõk Vabadusrist I/2

Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald) – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane.

Õppis Peterburi I Reaalkoolis, lõpetas selle 1907. Sama aasta 14. septembril hakkas õppima Peterburi Mihhaili suurtükiväekoolis, mille lõpetas 19. augustil 1910. aastal nooremleitnandina. Teenis 5. kütisuurtükiväe divisjonis, kus ülendati leitnandi auastmesse.

Esimese maailmasõja ajal läks rindele. Võitles Saksa ja Austria rindel. Mais 1915 sai alamkapteniks. 21. oktoobril 1916 kapteni auastme. Detsembris viidi üle 100. suurtükiväebrigaadi, kus teenis patareiülemana sõja lõpuni. Sõjas sai mitmeid kõrgeid autasusid.

Maailmasõja lõppedes tuli kapten Herbert Brede tagasi Eestisse. 16. detsembril 1918 nimetati ta 1. suurtükiväepolgu 1. divisjoni ülemaks. 21. jaanuaril 1919. 2. suurtükiväepolgu ülemaks ja 1. augustil 1919 Suurtükiväe Valitsuse ülemaks.

Vabadussõjas osutatud teenete eest anti Herbert Bredele I liigi 2. järgu Vabadusrist, rahaline autasu 225000 marka ja Tammiku talu Valkla külas Harjumaal. Vabadussõja ajal 8. juulil 1919 ülendati alampolkovnikuks ja 11. veebruaril 1920. aastal Sõjavägede Ülemjuhataja kindralstaabi kindralmajor J. Laidoneri käsuga Vabariigi sõjavägedele nr. 372 polkovnikuks vanusega 21. juuli 1919. aastal 10. juulil 1920 määrati Herbert Brede suurtükiväe inspektoriks, ühtlasi ka Kindralstaabi Kursuste (1925. aastast Kõrgem Sõjakool) suurtükiala lektoriks.

1923. aasta aprillist juulini täiendas ta end Prantsusmaal. 1927. aasta augustis hakkas õppima Prantsusmaa Kõrgemas Sõjakoolis (École Supérieure de Guerre). Lõpetas õpingud 1929. aastal ning teenis seejärel mõnda aega edasi suurtükiväe inspektorina. 1. augustil 1930 nimetati ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemaks.

1933. aastal lahkus Herbert Brede omal soovil ametist, kuna protesteeris toonase kaitseministri Aleksander Tõnissoni ohvitseride väljaõppe- ja kasvatusmeetodite vastu. 1. mail 1933. aastal määrati ta Kõrgema Sõjakooli alaliseks lektoriks ja sama aasta 1. septembrist ka 1. Diviisi ülema kohusetäitjaks ja alates 5. märtsist 1934 ülemaks. Saatuse irooniana oli samalt kohalt eelnevalt vabastatud Aleksander Tõnisson.

31. augustil 1934 määrati Brede 3. Diviisi ja ühtlasi ka Tallinna Garnisoni ülemaks 6. septembrist 1934. Sellel ametikohal töötas ta Eesti Vabariigi iseseisvusaja lõpuni. 24. veebruaril 1935 ülendati kindralmajoriks. Septembris 1939 määrati ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri üheks asetäitjaks.

Herbert Brede oli Eesti suurtükiväe praktiline organiseerija, taktika ja strateegia väljatöötaja. Tema sulest ilmus hulgaliselt sõjalisteoreetilisi ja sõjajaloolisi artikleid.

Ta oli alates 22. aprillist 1939 Ohvitseride Keskkogu juhatuse esimees ja 1938 Sõjavägede Nõukogu liige. Oma rahuaastate tegevuse eest autasustati Bredet I, II ja III klassi Kotkaristiga. Ta oli ka Läti Karutapja III järgu ja Poola Sõjaristi kavaler.

Okupeeritud Eestis määrati Brede sõjaväest moodustatud 22. territoriaal-laskurkorpuse suurtükiväe ülemaks, kust ta vallandati juuni alguses 1941. aastal ning arreteeriti 28. juunil 1941. (Mõnedel andmetel saadeti Herbert Brede juunis Moskva akadeemiasse õppima ning ta arreteeriti seal koos teiste eesti ohvitseridega sõja puhkemise järel.)

Ta sattus Venemaale Norilski vangilaagrisse. Seal mõistis sõjatribunal ta 29. juulil 42 süüdi §58-16, §58-2 ja §58-11 alusel ning 6. oktoobril 1942. lasti Herbert Brede Norilski laagris maha.

Herbert Brede abiellus Sophie Neuhauseniga 1918. aastal. Abielu oli lastetu.

Välislingid

• Herbert Brede foto ja biograafilised andmed saidil generals.dk