Heino Eller

Heino Elleri mälestussammas Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli ees. Skulptor Aime Kuulbusch, 1987.

Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.

Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus

Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Seejärel õppis Peterburi konservatooriumis aastatel 1907–1908 viiulit, aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat.

Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.

Asutas Tartus nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.

1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.

Heino Elleri käe all on muusikaharidust saanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera.

Isiklikku

Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (1886–1942), kelle Saksa okupatsioonivõimud 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu koonduslaagris hukkasid.

Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908–1997), Anna Kremeri õpilasi Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Heino Elleri surma elas Ellu Eller 27 aastat eraklikku elu, sisustades seda mälestuste kirjutamisega Heino Ellerist, tema perekonnast, õpilastest ja kaasaja kultuurielust.

Ta vend oli skulptor Aleksander Eller.

Helilooming

Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitu sümfoonilist teost.

Sümfoonilised teosed

• 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt)
• 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
• 1953 "5 pala keelpilliorkestrile"

Tunnustused

• Nõukogude Eesti preemia (1948 ja 1965)
• Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1953)
• NSV Liidu rahvakunstnik (1967)
• Lenini orden (1965 ja 1970)

Mälestuse jäädvustamine

Heino Ellerile pühendatud NSV Liidu postmark aastast 1987. Kunstnik Jüri Kaarma.

• 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool.
• 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas (skulptor Aime Kuulbusch).
• 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi.
• 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat.
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on avatud Heino Elleri nimeline kompositsiooniklass, mis on sisustatud Ellerite mööbliga, klaveri ja piltidega, mis olid Elleri kodus kabineti seintel.

Teosed temast

• 2007. aastal näitekirjanikuna debüteerinud Indrek Hirve mononäidend "Pauluse kiriku kellad" põhineb Heino Elleri elul. Esietendus samal aastal Eesti muusika päevadel, lavastas Margus Kasterpalu, heliloojat kehastas Rain Simmul.
• 2013. aastal valmis dokumentaalfilm "Heino Eller. Quinta Essentia", mis põhineb peamiselt helilooja abikaasa Ellu Elleri mälestustel.

Vaata ka

• Heino Elleri Suur Auhind
• Heino Elleri nimeline muusikapreemia

Diskograafia

• Keski-Pohjanmaan Kamariorkesteri: The Heino Eller school. Ostrobothnian Chamber Orchestra, Juha Kangas, conductor. [Helsinki]: Finlandia Records, 1998. 1 CD (76 min. 35 sek.) + 1 buklet (8 lk). (1. Sinfonietta / H. Eller. 2. Come cercando / L. Sumera. 3. Silouans song / A. Pärt. 4. Chamber concerto I / J. Rääts. 5. Passion / E.-S. Tüür. 5. Music for strings / E. Tubin)
• Heino Eller. Violin concerto; symphonic poems. Heino Eller; Viktor Pikaizen, violin; Orchester des Estnischen Rundfunks, conducted by Peeter Lilje, Vello Pähn. [Bühl/Baden]: Bella Musica, 1999. 1 CD (74'14) + 1 buklet (11 lk).
• Heino Eller. Complete preludes. Heino Eller; Vardo Rumessen, piano. New York: Pro Piano Records, 1998. 1 CD (71'16) + 1 buklet (5 lk).
• Heino Eller. Neenia. Heino Eller; Tallinn Chamber Orchestra, Tõnu Kaljuste, conductor. München: ECM Records, 2001. 1 CD (67'28) + 1 buklet (24 lk.)
• Heino Eller. Complete piano music. Volume one. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2011. 1 CD (67'39) + 1 buklet (12 lk).
• Heino Eller. Complete piano music. Volume two. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2012. 1 CD (71'38) + 1 buklet (8 lk).
• Heino Eller. Complete piano music. Volume three. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2013. 1 CD (70'51) + 1 buklet (8 lk).

Filmograafia

• Heino Eller. Quinta Essentia. 2013. Dokumentaalfilm, muusikadokumentaal. Režissöör: Dorian Supin. Muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist. Põhineb peamiselt helilooja abikaasa Ellu Elleri ja õpilaste meenutustel.

Kirjandus

• Heino Eller. (Fotoalbum). Koostanud R. Remmel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
• Heino Eller in modo mixolydio. (Elulootekst: Reet Remmel, heliloomingu ülevaade: Mart Humal, helisalvestiste nimestik: Agnes Toomla, Rena Tüür). Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2008. 197 lk, ill., portr., noot.; + 1 CD. ISBN 9789985985649 (köites)
• Ellu Eller. Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused: Sortavala puhkekodu, Karjala, 1953. aasta suvi. Koostaja Ene Kuljus, järelsõnad: Inna Kivi, Heljo Sepp. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2007. ISBN 9789985965597
• Indrek Hirv. Pauluse kiriku kellad: mononäidend Heino Ellerist. Tallinn: SE & JS, 2007. ISBN 9789985854778

Välislingid

• Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: Heino Eller 7.03.1887–16.06.1970 Virtuaalnäitus Heino Eller 125
• Heino Eller 125: Heino Eller. Kolm sümfooniat arhiiv.err.ee
• Looduseülistaja Heino Eller 120
• Eesti Muusika Infokeskus: Heliteoste loend ja helinäited
• Heino Eller andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
• "Tartu muusikakool annab välja Heino Elleri elulooalbumi". Tartu Postimees. 6. detsember 2008.