Ene Mihkelson

Ene Mihkelson (sündinud 21. oktoobril 1944 Imavere vallas Viljandimaal) on eesti prosaist ja luuletaja.

Peale keskkooli asus Mihkelson õppima Tartu Riiklikku Ülikooli kirjandust.

Ta olnud ametis õpetajana ning töötanud Eesti Kirjandusmuuseumis teadurina.

Ta on vabakutseline kirjanik.

Looming

Esimene Mihkelsoni kirjandustöö avaldati aastal 1967. Tema esimene luulekogu avaldati alles 1978. aastal, sest tema isa oli olnud Nõukogude vaenlane 20. sajandi alguses. Seetõttu ei tahetud ka Mihkelsoni luulekogu varem avaldada.

Pärast Eesti taasiseseisvumist avaldas Mihkelson 10 luulevalimikku. Tema luules oli vähe rütme ning riime, küll aga sisaldas see inversioone. Luule oli jõuline ning sisaldas allegooriaid ja metafüüsilise teemasid.

Mihkelson on avaldanud ka neli romaani, kriitilise esseesid (näiteks "Kirjanduse seletusi") ja mitmeid lühijutte.

Tema kirjandusteostes on sagedasteks teemadeks Eesti mütoloogia, Eesti ajalugu ja identiteet.

Teoseid

• "Kaalud ei kõnele"
• "Päevad on laused"
• "Ahasveeruse uni"
• "Surma sünnipäev" (lühijutt)

Tunnustused

• Herderi auhind
• Kultuurkapitali kirjanduspreemia

Kirjandus

• "Päevad on laused. Ene Mihkelson". Toimetaja Arne Merilai. TÜ Kirjastus 2005, 184 lk. (sisaldab 11 artiklit Ene Mihkelsoni loomingu kohta, usutluse kirjanikuga, Arne Merilai koostatud luulekava ning Jaan Malini koostatud valikbibliograafia)
• Virve Sarapik, "Võõras mets. Ene Mihkelsoni proosast" – Keel ja Kirjandus 2005, nr. 9, lk. 728–734 ja nr. 10, lk. 808–817