Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parroti tütar Berta Henriette Wilhelmine Parrot poeg oli Werner Zoege von Manteuffel
10. rida: 10. rida:
Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja [[1815]] Venemaa sõjaväe [[kirurg]]iks.
Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja [[1815]] Venemaa sõjaväe [[kirurg]]iks.


[[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teadaolevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>
[[1816]]–[[1817]] külastas ta [[Alpid|Alpe]] ja [[Püreneed|Püreneesid]]. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele [[Monte Rosa]]le ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule [[Maladeta]]le (3375 m) ja teada olevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule [[Monte Perdido]]le (3355 m).<ref name=alpiklubi>[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]</ref>


Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]i ja veel kolme üliõpilasega [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel). See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>
Aastal [[1829]] juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis [[26. september|26. septembril]] 1829 koos [[Hatšatur Abovjan]]i, kahe Arguri talupoja ja kahe 41 jäägrerrügemendi küti saatel [[Suur-Ararat]]i tipus (5165 m kõrgusel)<ref>Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834</ref>. See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti [[Maa (planeet)|Maa]] [[gravitatsioon]]i ja [[magnetism]]i, [[orograafia]]t, [[mäestik]]e [[geoloogia|geoloogilist]] ehitust, [[lumepiir]]i kõrgust, [[kliima]]t ja [[taimestik]]u kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase [[mägironimine|mägironimise]] rajajaks.<ref name=alpiklubi/>


Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates [[1826]] ja rektor [[1831]]–[[1834]].
Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates [[1826]] ja rektor [[1831]]–[[1834]].

Redaktsioon: 19. märts 2016, kell 19:22

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot

Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Friedrich Parrot, Friedrich Wilhelm von Parrot ja Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot) (25. oktoober 1791 Karlsruhe15. jaanuar 1841 Tartu) oli arstiteadlane ja bioloog.

Tema isa oli taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor George Frederic Parrot.

Friedrich Parrot lõpetas 1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötas alates 1821 Tartu Ülikoolis.[1]. Aastail 1821–1826 oli ta Tartu Ülikooli füsioloogia, patoloogia ja semiootika professor.

Aasta 1811 reisis ta Krimmi ja Kaukaasiasse. Seal kasutas ta baromeetrit, et mõõta Musta ja Kaspia mere veetaseme erinevus.

Pärast Tartusse naasmist määrati ta doktori assistendiks ja 1815 Venemaa sõjaväe kirurgiks.

18161817 külastas ta Alpe ja Püreneesid. Alpides üritas ta tõusta 4634 m kõrgusele Monte Rosale ja jõudis kõrguseni 3915 m. Püreneedes tõusis ta kõrguselt teisele tipule Maladetale (3375 m) ja teada olevalt esimese inimesena kõrguselt kolmandale tipule Monte Perdidole (3355 m).[2]

Aastal 1829 juhatas ta Tartu ülikooli ekspeditsiooni Kaukaasiasse ja käis 26. septembril 1829 koos Hatšatur Abovjani, kahe Arguri talupoja ja kahe 41 jäägrerrügemendi küti saatel Suur-Ararati tipus (5165 m kõrgusel)[3]. See oli osa uurimisretkest, mille käigus uuriti Maa gravitatsiooni ja magnetismi, orograafiat, mäestike geoloogilist ehitust, lumepiiri kõrgust, kliimat ja taimestiku kõrgusvööndeid. Sellega loetakse teda tänapäevase mägironimise rajajaks.[2]

Ta oli Tartu ülikooli füüsikaprofessor alates 1826 ja rektor 18311834.

1837 sooritas ta ekspeditsiooni Lapimaale Torniosse, et uurida pendli võnkumist ja Maa magnetismi.

Ta leiutas gasomeetri ja barotermomeetri – viimast kasutatakse õhurõhu abil paiga kõrguse mõõtmiseks merepinna tasemest. Eestis tutvustas ta Katalooniast kaasa toodud päikesekella, mis oli väike silindrikujuline taskus kantav seade, umbes 8 cm pikk ja 1,5 cm läbimõõduga.

Parroti tütar Anna Margaretha Parrot abiellus Conrad Jacob Strauchiga. Nende järeltulijad elavad tänapäeval Austraalias. Parroti tütar Berta Henriette Wilhelmine Parrot poeg oli Werner Zoege von Manteuffel.

Vaata ka

Viited

  1. Maie Toomsalu (koostaja). "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". Tartu Ülikooli Kirjastus 2002, lk. 85–87
  2. 2,0 2,1 Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost
  3. Reise zum Ararat. Friedrich Parrot, Berlin 1834
Eelnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Gustav von Ewers (1818–1830)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Friedrich Wilhelm von Parrot

18311834 (1830–1831 prorektorina)
Järgnev
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Johann Christian Moier (1834–1836)

Välislingid