Rohuküla raudteejaam

Rohuküla raudteejaam oli raudteejaam Läänemaal Ridala vallas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalust.

Raudteejaam rajati seoses laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudtee pikendusega Vene Keisririigi sõjasadamasse Rohukülla.

Ajalugu

Mõnedel andmetel hakati Haapsalu–Rohuküla raudtee pikendust ehitama 1913. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski 1915. aastal seoses Rohuküla kui keiserliku sõjasadama (osa Peeter Suure merekindlusest) laiendusega. Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. Haapsalu–Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.

Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas I maailmasõda, kui taganevad Vene Keisririigi väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega 1917. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest jaamahoone.

Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli Haapsalu–Rohuküla reisirong. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. 1923. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks raudteed (peatee ja kõrvaltee) koos kahe pöörangu ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. 1925. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.

1933. aastal valmis raudtee servas uus madal perroon ja lihtsa arhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli laudvoodriga ja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka Lilleküla peatusse.

Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:

„Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).“

–

Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.

Pärast II maailmasõda kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu–Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, Kiltsi lennuvälja varustamiseks.

Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt 1993. aastal, kui Haapsalu jaama toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat. Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu kasutult seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. 1995. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud.

Praegu asub vanal raudteetammil Läänemaa Tervisetee.