Erinevus lehekülje "Vabamüürlus Eestis" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P
'''[[Eesti]]s''' tekkis '''[[vabamüürlus]]''' aastatel 1771–1773, kui [[Tallinn]]as asutati vabamüürlaste loož "Isis", kuhu kuulusid põhiliselt saksa ja vene aadlikud, kaupmehed, ametnikud, professorid, vaimulikud ja kunstitegelased. Eestlastest kuulusid sellesse pastor [[Otto Wilhelm Masing]] ja muusik [[Karl Friedrich Karell]]<ref name="Eesti Vabamüürlased">[http://www.eestisl.ee/index.php?div=17-0 Eesti Vabade ja Tunnustatud Vabamüürlaste Loož]</ref>. Kuni vabamüürluse keelustamiseni Venemaal 1822. aastal tegutses Eestis neli looži.
 
Eesti Vabariigis loodi 1926 Tallinnas rahvusvahelise looži Le Droit Humain tütarloož „Kalevipoeg“ (selle juhte oli E.[[Eduard Hubel]]). Kuulus prantsuse liini, milles aktsepteeriti ka naisi. Eesti esimene president [[Konstantin Päts]] ja sõjavägede juhataja [[Johan Laidoner]] olid vabamüürlased, kes kuulusid Rootsi looži.<ref>"Kuldne kroon Eesti lipul".Tallinn, 1992,lk.35.</ref>
 
Vabamüürlaste organisatsioon taasloodi 1992. aastal, mil alustas tegevust loož "Fööniks". Aastatel 1992–2007 loodi Eestis kümme looži ja üks uurimisloož, sealhulgas Tallinnas<ref>Juhan Haravee, [http://www.ohtuleht.ee/431017 Eesti vabamüürlased saavad oma kodu], Õhtuleht, 14. juuni 2011</ref>, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Haapsalu]]s ja [[Viljandi]]s<ref name="Eesti Vabamüürlased" />.
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü